Politsei: noored eksivad, aga kõiki ei pea kohe karistama

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi rääkis koostööseminaril «Õmblusteta ühiskond: lõigete modelleerimine» oma kogemustest, kuidas noorte probleemideni jõuda.
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi rääkis koostööseminaril «Õmblusteta ühiskond: lõigete modelleerimine» oma kogemustest, kuidas noorte probleemideni jõuda. Foto: Kristjan Teedema

Kas nooruki esimene eksimus peaks saama kohe karistatud? Eesti riigi arvates mitte. Möödunud aasta lõpust proovitakse alla 21-aastaseid esmaseid õigusrikkujaid suunata tagasi õigele teele mitmesuguste mõjutusvahenditega, mida on katsetatud juba Põlva- ja Tartumaal. Seadusrikkumisi, mille puhul näeb politsei suuremat kasu näiteks nõustamisest, on erinevaid.

Kas noore esimene eksimus peaks saama kohe karistatud? Eesti riigi arvates mitte. Alates möödunud aasta lõpust proovitakse alla 21-aastaseid esmaseid õigusrikkujaid suunata tagasi õigele teele mitmesuguste mõjutusvahenditega, mida on katsetatud juba Põlva- ja Tartumaal. Rikkumisi, mille puhul näeb politsei suuremat kasu näiteks nõustamisest, on erinevaid.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi rääkis juhtumist, kus kaks alla 14-aastast poissi kuritarvitasid klassiõe ja ühe õpetaja andmeid. «Noored postitasid kooli arvutiklassis oma klassiõe ja õpetaja andmed koos mobiilinumbritega veebilehele, kus pakutakse ja otsitakse seksuaalteenuseid,» rääkis Satsi. Lisaks moraalsele kahjule pidid ohvrid sõitma teise linna mobiilinumbrit vahetama, et pääseda ebameeldivatest kõnedest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles