:format(webp)/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
/nginx/o/2018/02/22/7610785t1h45dc.jpg)
Riigi 100. aastapäev on paslik aeg enesesse vaadata. Arter uuris, millised on need esemed, nähtused, inimesed, millega me ise Eestit seostame.
Raba, laulupidu ja mets on kokku Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga kord, kui EAS otsib Eestile jälle märki, puhkeb üldine pahameeletorm. Pole me rahul ei rohelise plätaka ega seitsmekümnendate stiilis disainitud tervitusega. Enamgi veel, kõige ärritavam näib nende märkide puhul olevat otsingute hind. Head asjad ei pea tingimata palju maksma: Postimehe toimetus valis täiesti tasuta välja sada asja-nähtust-inimest, mis ajakirjanike hinnangul Eestiga kõige enam seonduvad, ning pani need lugejatele hindamiseks veebi välja.
Tuhandete lugejate ühishinnang andis mõneti üllatava tulemuse: raba. See eripärane maastik oli eestikeelsete lugejate meelest Eesti asi number üks ja venekeelsete lugejate hinnangul number kolm. Et eestikeelsetele lugejatele oli teine laulupidu ja kolmas mets, enam nii väga ei üllata. Nagu ei üllata venekeelsete lugejate eelistus, mille järgi on esimene meri ja teine Tallinna vanalinn.
Austus omariikluse vastu on aga Postimehe lugejate seas sügav, sest Lennart Meri on mõlema edetabeli esikümnes.
Eesti inimesed võivad pidada end kultuuri- ja spordisõpradeks: esimene sümbolpersoon on selles edetabelis eestlastel Arvo Pärt ja venelastel Paul Keres. Austus omariikluse vastu on aga Postimehe lugejate seas sügav, sest Lennart Meri on mõlema edetabeli esikümnes. Venelased peavad üheks Eesti sümboliks ka likööri Vana Tallinn, eestlased seevastu musta leiba.
Üks asi teeb eriti rõõmu: sapp ja kibedus on meid suure sünnipäeva eel maha jätnud ning tuntud, kuid naeruväärsed kilplased leiame oma sümbolina alles edetabeli viimasest otsast.