Ligi saja aastaga ei ole eestlaste suur alkoholilembus kadunud, kuid muutunud on maitse-eelistused ja kodus tehtud alkoholi tarbimise osakaal, selgub Eesti 100. sünnipäeva puhul avaldatud statistikaameti albumist.
Mida jõid eestlased 1920ndatel, mida praegu? (1)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
20. veebruar 2018, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1921. aastal tarbiti legaalse müügi põhjal elaniku kohta keskmiselt 3,9 liitrit puhast alkoholi, kuid tegelik tarbimine võis olla märkimisväärselt suurem.
Elaniku kohta tarbiti legaalselt 9,2 liitrit piiritust ja piiritusviina, 0,1 liitrit likööri ja napsi, 0,03 liitrit veini ja 2,2 liitrit õlut.
1922. aastal registreeriti 663 viina põletamise ja kauplemise juhtu. 1923. aastal tabati salakaubavedajatelt ligi 40 000 liitrit piiritust.
Alkoholism oli toona tähtsamaid kuritegevuse põhjustajaid. 1924. aastal registreeriti (ilmselt) alkoholi tarvitamisest tingitud süütegevusena 2542 «avalikule korrale ähvardavat joobnud olekut» ja 6951 «avalikus kohas rahurikkumist lausa joobnud olekus».
1928. aastaks oli Eestis 876 alkoholimüügi kohta, sealhulgas 377 trahterit ja einelauda.
1920ndatel oli populaarne valmistada koduveini, samuti tehti kodus õlut ja piiritusviina. Tarvitati ka alkoholi surrogaate, näiteks denatureeritud piiritust ja Kagu-Eestis eetrit.
Ülemöödunud aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi, sellest 0,4 liitrit hõlmas illegaalne müük.
Elaniku kohta tarbiti 8 liitrit kanget alkoholi, 67,5 liitrit õlut, 7,3 liitrit muud lahjat alkoholi ning 11,3 liitrit viinamarjaveini ja vermutit.
Salaalkoholi tarbis 3 protsenti alkoholitarbijatest. Hinnanguliselt oli illegaalse kaubanduse osatähtsus siseturul (väljendatuna viinaturu suhtes) 19 kuni 23 protsenti.
Märkimisväärselt kasvas alkoholi ostmine Lätist, kus hinnatase on tunduvalt madalam. Hinnanguliselt üle veerandi eestlastest on välismaalt alkoholi kaasa toonud.
Registreeritud alkoholimüügikohti oli 7296, sealhulgas 3548 toitlustusasutust.
Tunamullu registreeriti 661 alkoholiseaduse rikkumist ja kainenema viidi 16 349 inimest. Registreeriti 149 alkoholiga seotud kuritegu.
