Peterburi trollifarmis töötanud ajakirjanik räägib elust libauudiste tootjana

Vilepuhuja Ljudmilla Savtšuk.

FOTO: DMITRY LOVETSKY/AP/Scanpix

Peterburi kurikuulsa trollifarmi paljastamiseks anonüümse netikommeteerijana  töötanud ajakirjanik Ljudmilla Savtšuk annab sissevaate, milline on igapäevatöö asutuses, mille eesmärgiks on toota libauudiseid ja kallutada tahtlikult avalikku arvamust. Postimees annab lühiülevaate Saksa väljandele Deutsche Welle antud intervjuust.

Trollifarmi peakontor Peterburis.

FOTO: Naira Davlashyan/AP/Scanpix

DW: Kuidas näeb trollifarmis töötamine välja?

L.S.: Kui tööle ilmud, siis päeva ülesanne on juba arvutis ootamas. Põhimõtteliselt antakse igale kommentaatorile päeva tegevuste nimekiri. USA-ga seotud teemad on alati nende seas top kolme või top viie seas - alati.

DW: Kui palju inimesi seal töötab?

L.S.: Peterburi trollifarm pole ainus omasugune. Kõige rohkem teatakse, jah, kõige suuremat, Peterburis Savuškina tänaval asuvat farmi, mis kusjuures kolib peagi uuele aadressile. Aga trollifarme tegutseb ka Moskvas, lisaks töötavad osad inimesed ka kodust. Peterburis oli tööl kuskil tuhat inimest.

DW: Kes need inimesed on?

Üldjuhul on nad noored, 20-aastased. Nad on sinna tulnud raha teenima. Palgad on seal võrdlemisi head. Kaks päeva tuleb tööl käia ja siis on kaks päeva vaba. Paljud on pärit ka teistest Venemaa linnadest ja isegi näiteks Ukrainast. Ja neil on Peterburis korteri üüri maksmiseks raha.

Ljudmilla Savtšuk vallandati trollifarmist pärast seda, kui ta avaldas artiklid selle tegevusest kohalikus meedias. Savtšuk kaebas asutuse seepeale kohtusse.

13 trolli said süüdistuse USA valimistesse sekkumises

USA eriprokurör Robert Mueller tegi möödunud reedel teatavaks vandekohtu süüdistuse 13 Vene kodanikule ja kolmele firmale Ühendriikide presidendivalimistesse sekkumise eest.

Süüdistavad osalesid alates 2014. aastast tänaseni vandenõus sekkuda USA poliitilisse ja valimisprotsessi, muuhulgas 2016. aasta presidendivalimistesse, teatas eriprokuröri büroo.

Süüdistused hõlmavad vandenõud, kommunikatsioonipettust, pangapettust ja identiteedivargust.

Muelleri sõnul esinesid süüdistavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtube'is ja Instagramis.

Jevgeni Prigožin.

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Eriprokuröri info kohaselt juhtis rühma president Vladimir Putini lähedane liitlane Jevgeni Prigožin ja nende valeuudised jõudsid märkimisväärse hulga ameeriklasteni. Rühm baseerus peamiselt Peterburi trollifarmis, kuid osa kahtlustatavaid reisis ka Ühendriikidesse. Informatsioonioperatsioonis osales sadu inimesi ja selle eelarve oli miljoneid dollareid.

Süüdistuses ei märgita siiski, et Venemaal oleks õnnestunud mõjutada USA valimiste lõpptulemusi.

Mueller uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse, president Donald Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Vene valitsusega ning seda, kas Trump takistas õigusemõistmist, kui vallandas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endise direktori James Comey.

Venemaa välisministeerium lükkas Muelleri süüdistused tagasi ja nimetas neid absurdseks.

«13 inimest mõjutasid USA valimisi? 13 inimest miljardite suuruste eelarvete ja eriteenistuste vastu? Luure ja vastuluure vastu, uute arengute ja tehnoloogiate vastu? Absurdne? Muidugi. Kuid see on tänapäeva Ameerika poliitika uus reaalsus,» ütles Venemaa välisministeeriumi eestkõneleja Maria Zahharova.

Süüdistatav ärimees Prigožin ütles uudisteagentuurile RIA Novosti, et teda selline asi eriti ei kõiguta.

«Ameeriklased on väga vastuvõtlikud inimesed. Nad näevad seda, mida tahavad näha. Ma austan neid väga. Ma ei ole üldse häiritud, et olen selles nimekirjas. Kui nad tahavad mind näha saatanana, siis las näevad,» ütles Prigožin.

Tagasi üles