Täna sõidab Eesti teedel üle 700 korra rohkem autosid, kui 1927. aastal. Samas on kolm korda suurenenud väljaspool Tallinna registreeritud sõidukite hulk.
EV100: Eesti teedel vuranud autod tunamullu ja 1920ndate lõpus
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
21. veebruar 2018, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli 1927. aastal Eestis 709 sõiduautot, 370 veoautot ja 318 mootorratast. Ühe sõiduauto kohta oli seega 1575 elanikku.
Kõige rohkem mootorsõidukeid oli linnades (kokku 81 protsenti). Seejuures oli enam kui pool sõiduautodest ja peaaegu pool veoautodest registreeritud Tallinnas.
Enim oli mootorsõidukeid Harjumaal (417 sõiduautot, 202 veoautot ja 146 mootorratast), kõige vähem aga Petserimaal (6 sõiduautot, 1 veoauto ja 1 mootorratas).
Mootorsõidukitest märksa levinum liiklusvahend oli jalgratas. Neid oli registreeritud 41 119.
Ülemöödunud aastal oli Eestis ligi 90 aasta tagusega võrreldes üle 700 korra rohkem sõiduautosid. Siis oli Eestis 703 151 sõiduautot, 108 217 veoautot ning 48 834 mootorratast ja mopeedi. Ühe sõiduauto kohta oli kaks elanikku.
Oluliselt on suurenenud väljaspoolt Tallinna registreeritud sõiduautode hulk. Kõigist sõiduautodes oli vaid 27 protsenti arvele võetud pealinnas.
Endiselt oli enim sõidukeid Harjumaal: 307 411 sõiduautot, 46 938 veoautot ning 18 253 mootorratast ja mopeedi. Kõige vähem oli sõidukeid Hiiumaal: 6511 sõiduautot, 1091 veoautot ning 826 mootorratast ja mopeedi.
Sõiduautode arv elaniku kohta oli aga kõige suurem (üks sõiduauto 1,4 elaniku kohta) Põlvamaal. Kõige vähem oli elaniku kohta sõiduautosid Ida-Virumaal.
Vaata Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud albumit siit.