Faust, moodne inimene

Põim Kama
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faust (Andres Mähar, paremal) ja Mefistofeles (Reimo Sagor) löövad käed.
Faust (Andres Mähar, paremal) ja Mefistofeles (Reimo Sagor) löövad käed. Foto: Heikki Leis / Vanemuine

Vanemuise teatri käesolev hooaeg on pühendatud suurtele tekstidele. Jaanuari lõpus jõudis lavale Euripidese «Medeia», veebruaris J. W. Goethe «Faust» ning märtsis ootab järge F. R. Kreutzwaldi «Kalevipoeg».

«Fausti» lavastamise juures on ehk kõige suuremaks küsimuseks, kuidas mitte takerduda teose pikka tolmunud kultuuriloolisse sleppi, mis kirendab erinevatest tõlgendustest ja käsitlustest.  Rohkem kui tuhande aasta taguste juurtega müüti noormehest, kes müüb oma hinge kuradile, et kogeda maiseid rõõme, on läbi aegade kujutatud nii kirjanduses, muusikas, teatris kui filmikunstis. 

Kriitik Põim Kama kirjutab, et lavastaja Hendrik Toompere käsitlus näitab, et suhtumine klassikasse ei pea olema rangelt pühalik ning Goethe tekst, ajastuomasest paatinast puhastatuna, mõjub värsivormist hoolimata aktuaalsena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles