KOHALIK VAADE. Mehhiko kolme kummituse vahel

Mehhiko president Enrique Peña Nieto (vasakul) ja USA president Donald Trump. Foto: SAUL LOEB/AFP/Scanpix

Mehhiko elab kahe kummituse ohu all: USA presidendi Donald Trumpi ja Venezuela presidendi Nicolás Maduro. On ka kolmas peategelane, venelane Vladimir Putin, kes on varjuna kohal kõigil valimistel, kus on kaalul rahvusvahelise poliitika mõjutegurid.

Segadusttekitavas uue külma sõja stsenaariumis paistab Mehhiko olevat oluline nupp malelaual. Enam pole kahte hegemooni nagu ajal, mil Kuubas oli võimul Fidel Castro ning NSVL ja USA võitlesid Ladina-Ameerika riikide kontrollimise üle, püüdes saada oma käpa alla nende liidreid.

Praegu on Mehhiko korraga liiga paljude eri faktorite mõjutada. Riik on geograafiliselt Põhja-Ameerikas koos USA ja Kanadaga, aga reaalsuses on tegu pigem hispaaniakeelse Lõuna-Ameerika riigiga, millel on väga vähe ühist kahe põhjapoolse hiiglasega.

Mehhiko moodustab 33 protsenti Ladina-Ameerika rahvastikust, territooriumist ja SKTst. Samas on riigil 3180 kilomeetri pikkune maapiir USAga. See seadis Mehhiko maailma kõige vastuolulisema piiritüli keskmesse pärast seda, kui Trumpi kuulutas oma kavatsust ehitada sinna müür, mis sarnaneks kunagi Ida- ja Lääne-Berliini eraldanule – element, mis näitab naasmist 1970. ja 1980. aastate poliitika juurde.