Teenetemärgi saanud itaallane: hinnake rohkem oma eestlaslikku otsekohesust (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestlased võiksid hinnata senisest enam oma loodust, noori, aga ka oma siirust ja ausust, mis kohati võib tunduda ebaviisakusena, leiab täna presidendilt teenetmärgi saanud Tallinna ülikooli õppejõud Daniele Monticelli.

«Oli väga huvitav kogemus vaadata, kuidas riigi ülesehitamine uutel alustel algab ja kuidas edasi läheb,» ütles paarkümmend aastat Eestis elanud Tallinna Ülikooli õppejõud Daniele Monticelli pärast teenetemärgi saamist.

Semiootikaõppejõu sõnul ehmatas ta teenetemärkide üleandmisel, kuulates Tallinna 32. keskkooli õpilaste kõnet ja imestas, kuidas saavad noored inimesed olla nii sünged ja Eesti kohutavas minevikus kinni. «See vastandus presidendile, kes oma kõnes ütles, et tuleks olla õnnelikum ja rõõmsam ning tunda elus rõõmu väikestest asjadest,» sõnas õppejõud. Ta lisas, et loomulikult tuleb olnut mäletada, aga noor inimene võiks ennekõike vaadata tulevikku.

Monticelli arvates tuleks Eestis senisest enam hinnata loodust. «Eestlased oskavad seda hinnata küll, aga nad ei anna endale aru, kui hea on see, et siin on nii palju puutumatut loodust,» lisas ta. Senisest rohkem võiks hinnata eestlaslikku ausust, otsekohesust ja siirust, mis kohati võib tunduda ka ebaviisakusena. Kindlasti tuleks rohkem väärtustada noori ja nende potentsiaali. «Ma tunnen nii palju noori, kes teevad oma asju kõrgel tasemel ja ma imestan, kui head nad on,» lisas ta.

Noored eestlased tahavad kodumaale tagasi

Anneli Aken õpetab mitmes Euroopa riigis väikseid eestlasi ja õpetaja sõnul on eestlust võõrsil lihtne alles hoida. «Mingi ime läbi on Euroopa südamesse elama sattunud äärmiselt Eesti-meelsed ja -keelsed pered, nendega on eestluse edendamine puhas rõõm,» selgitas ta. Muusikaõpetaja sõnul kisub Eesti paljusid Euroopas elavaid noori tagasi. Paljud õpivad küll välismaal, kuid tööle tulevad kodumaale. «Olen näinud ka palju noori, kelle vanemad töötavad veel kas Brüsselis või Luksemburgis, aga kes ise tahavad tulla Eestisse gümnaasiumi. See on minu meelest väga äge,» rääkis Aken.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles