Baltic Agro Machinery paigaldas John Deere’i traktorile automaatroolimissüsteemi ja andis kasutada Järvamaa kutsehariduskeskusele, et tuleviku tööpõllul kasutatav tehnoloogia oleks õppuritel juba kooliajast selge.
Kutsekooli parimasse traktorisse pakiti veelgi tipptehnoloogiat
22. veebruar 2018, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Marek Kõbu selgitab, et seade võimaldab satelliitsüsteemide kaudu traktorit juhtida nii-öelda käed vabalt. „Kui süsteemi on sisestatud vastavad andmed ja traktorile antud info, kuidas masin peab põllul liikuma, siis juhtimine pole enam vajalik ja traktor oskab ise sõita,” täpsustab ta. „Juhi roll piirdub tööprotsessi jälgimisega. Automaatika muudab töö tõhusamaks, võimaldab jälgida masina tööteekonda, koguda andmeid tööprotsessi kohta ja vähendab inimliku vea osakaalu. Samuti saab tänapäeval panna nutikad seadmed omavahel „suhtlema”, näiteks traktor haakeriistaga.”
Iseliikuv traktor
Kui välja arvata traktorikabiini külge pandud antenn ja lisatud juhtmonitor (antenn StarFire 6000 koos GS3 2630 juhtmonitori ja automaatroolimistarkvaraga), ei erine automaatroolimissüsteemiga traktor tavalisest. Kutsehariduskeskuse traktori viimased seadistused said tehtud veebruari keskpaigas, nüüd on kõik valmis ja traktor ootab kevadiste põllutööde algust kooli õppepõldudel. Stendis said õpilased uudse seadme ja selle kasutusvõimalustega tutvuda juba varem.
Baltic Agro Machinery haakeseadmete tootejuht Kristjan Ruusamäe selgitab, et selle süsteemi abil saavad Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajanduseriala õpilased harjutada juba koolis tööd seadmetega, mida iga päev põllumajandusettevõtetes kasutatakse. „See kindlasti tõstab kooli taset, kui õpilasi ei õpetata „vanade õpikutega”,” sõnab ta.
Ruusamäe rõhutab, et tehnoloogia poolest võiksid juhita traktorid meie põldudel tööd teha juba kümmekond aastat, kuid seal on mitu aga. „Praegu on juhti vaja, sest masinal ei ole nii palju andureid, et see saaks päris iseseisvalt hakkama. Juhtimine käib satelliidi pealt, seega traktor ei „näe”, kui post või mõni muu takistus ees on,” põhjendab ta. „Sääst, mille põllumees juhita traktori korral võidaks, ei ole praegu võrreldav tehnoloogia maksumusega, mis kuluks masina iseseisvaks ehitamisele. Eks juhita masinate kasutamisel on praegu palju õiguslikke piiranguid, näiteks see, kuidas masinad saavad põldudele. Usun siiski, et iseliikuvate masinate aeg pole kaugel. Kui asjad lahendatakse ära iseliikuvate autodega, siis ei peaks ka traktoritega muret olema.”
Palju harjutamist ja katsetamist
Koolipoolne juhendaja Mirko Merimäe nõustub, et kooliõpet peabki tegema võimalikult ajakohaste seadmetega. „Kui vanasti tähendas traktoristi töö vaid rooli ja kangidega mässamist, siis tänapäevastes masinates on palju tööd arvutiga. Aeg on edasi läinud ja tehnika areneb iga aastaga,” arutleb ta. „Seda kooli õppetraktorit tunnen kui oma viit sõrme, kuid iga uue seadmega on endalgi kõvasti õppimist.”
Järvamaa kutsehariduskeskuses on kolm kursust põhihariduse baasil põllumajandustöötajaks õppivaid noori, lisaks sessioonõppes õppivad täiskasvanud. Ühe õppeaasta jooksul puutub tänapäevase põllumajandustehnikaga, ka sellesama automaatroolimissüsteemi peale saanud John Deere’i traktoriga Säreveres kokku sadakond inimest.
Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusvaldkonna juhtõpetaja Aive Kupp rõõmustab, et õpilastel on kasutada nüüdisaegne tehnika. Põllumajandustehnika müüjadki on huvitatud, et noortel oleks nende müüdav tehnika käpas. „Niisama need masinad koolis ei seisa. Praktika osakaal on meie õpilastel päris suur,” kinnitab ta.
Kutsehariduskeskuse tehnikapargis on analoogne automaatroolimissüsteem (tootja Claas) peal ka ühel vanemal Valtra traktoril. Selliste süsteemide hinnad algavad üldjuhul 10 000 – 12 000 eurost. Palju sõltub konkreetsest seadmest, traktori valmidusest, kliendi soovidest.