Aiandusreis pakub uusi teadmisi ja häid emotsioone

, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Oleme oma reisid ühendanud ehedate maitseelamustega ja alati on põllumehed olnud huvitatud kohtumistest teiste põllumeestega,” räägib Riina Luik.
„Oleme oma reisid ühendanud ehedate maitseelamustega ja alati on põllumehed olnud huvitatud kohtumistest teiste põllumeestega,” räägib Riina Luik. Foto: Erakogu

Kas Eesti aednik või põllumees tahab välismaa ametikaaslastelt õppida? Maa Elu uuris, mida soovib Eesti aiandushuviline välismaale reisides näha ja milliseid riike külastatakse kõige enam.

Kui tavaturist läheb lihtsalt palmi alla puhkama või suurlinnas mõnda kuulsat vaatamisväärsust imetlema, siis põllumees, maaettevõtja ja aiandushuviline reisib eelkõige sooviga nähtut-kogetut koduses majapidamises või aias katsetada. Joosep Tootsi ajal käidi Venemaa mõisates uuemat põllumajandust õppimas. Nüüd käivad aednikud ja põllumehed, kes tahavad näha, kuidas mujal aiandus ja põllumajandus areneb, enamasti Lääne-Euroopas.

Põllumeeste ühendused ja taluliidud korraldavad oma liikmetele kindla suunitlusega õppereise, kuid aiandushuvilistele korraldavad peale erialaorganisatsioonide reise mitmed reisibürood. Tuntumad neist on Astellaria reisibüroo ja OÜ Elamusreisid, kes koostavad eriprogrammi, mille käigus näeb ja kuuleb seda, mida tavalised reisid ei paku.

Reis sisu saab valida

Osaühingu Elamusreisid (www.elamusreisid) tegevjuht ja giid Riina Luik rõhutab, et kui meedias ilmuvates pakkumistes jäävad silma nende kultuuri- ja aiandusreisid, tehakse ka tellimusreise põllumeestele. Nende reiside eesmärk ja põhiteema on looma- ja/või taimekasvatus ning väiketootmiste külastused. „Pakume võimalust end harida ja kogemusi vahetada nii selles valdkonnas, millega ise Eestis tegeletakse, kui ka eksootikat silmaringi avardamiseks. Oleme need reisid ühendanud ehedate maitseelamustega ja alati on põllumehed olnud huvitatud kohtumistest teiste põllumeestega,” räägib Luik.

Aiandusreisid on aga mõeldud suuremale sihtgrupile. „Meie kogemus näitab, et huviliste ring on väga lai: valdkonnas töötavatest professionaalidest pühendunud kollektsionääride, potipõllumeeste ja rõdul vaid üht lillekasti omavate linlasteni välja,” loetleb Riina Luik.

Tema sõnul seob neid inimesi ilujanu ja kirglik huvi aianduse vastu. „Eelkõige tahetakse laiendada silmaringi, koguda uusi ideid ja käia ära mõnes oma unistuste aias. On neid, keda kannustab kollektsionäärikirg ja soov olla Eestis esimene, kes katsetab mõnd uut sorti. Tänu geograafilistele ja klimaatilistele erinevustele on aiailu kättesaadav igal aastaajal ja laiuskraadil, kuid eelkõige kujunevad aiareisi sihid varasemate kogemuste, huvi ja võimaluste baasil.”

Kuhu ihkab rohenäpp?

„Tihti alustatakse Keukenhofi lillefestivalilt või Chelsea aiandusmessilt, edasi liigutakse geograafiliselt järjest kaugemale. Tõelise aiasõbra reisisiht on kindlasti Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia – maad, mis on sajandeid kõige jõulisemalt suunanud aianduse kujunemist. Seejärel võetakse ette eksootiline Aasia: Jaapan, Hiina, Malaisia, India, Tai ja paradiisisaared,” toob Luik näiteid.

Osaühingu Elamusreisid aiareisid haaravad paljusid eri stiilis aedu ja parke, kuid vähemalt üks unikaalne aed, park või taimekollektsioon on sees igas kultuurireisis. „Ajastame need nii, et aed oleks maksimaalses õieilus: rodode ja asaleade tippaeg Bremenis, magnooliate õitseaeg Viinis, maailma pikim kuldvihmaallee Bodnantis, roosid Sanssouci lossiaias, iirised Claude Monet’ aias Givernys, maailma liigirikkaim botaanikaaed Kirstenbosch. Kogu maailmas kasvab soov sõita vaatama mingi taimeliigi õitsemisaega, olgu need siis lumikellukesed, rodod, kirsid, magnooliad, tulbid, nartsissid, roosid, daaliad või vesiroosid. Samuti ühendatakse aiareisid järjest enam kultuurielamuste ja maitsenaudingutega. Samamoodi on eestlastest aiasõbrad huvitatud Inglismaa aianduskeskustest ja taimeaedadest, pakume võimalust külastada ka eraaedu,” seletab Riina Luik.

Aiandusreisid järjest popimad

Tuntud aiandusreiside korraldaja Astellaria OÜ (www.astellaria.ee) juht Virve Poom arvab samuti, et aiandus ja aiareisid on väga hinnatud. „Tuntakse huvi aiakujunduse uute suundade vastu Euroopas. Ollakse kursis rahvusvaheliselt tuntud maastikuarhitektide käekirja ja loominguga.”

Virve Poom ütleb, et kaunilt kujundatud aias saab inimene kogeda esteetilist elamust, aastaaegadega muutuvat ja elavat harmoonilist keskkonda. „Ka tarbeaedadesse minnakse meelsasti. Korterit ja maja seestpoolt on lihtsam disainida kui elavate ja pidevalt muutuvate taimede-põõsaste-puudega aeda. Kui see hästi välja tuleb, siis on uudistajaid ja imetlejaid palju.”

Samuti saab reisi käigus õppida uusi kujundus- ja aiahooldusvõtteid, mida koduaias kasutada. „Muidugi saab näha ja kaasa osta uusi lillesorte, neid tuleb pidevalt juurde. Aiandusreis on ühest küljest elamusreis, teisest küljest õppereis, samuti kultuurireis ning ajaloo ja geograafia õppetund. Näiteks viibides Winston Churchilli koduaias ja majamuuseumis, ei saa mööda vaadata Euroopa eelmise sajandi ajaloost. See on ka puhkusereis, kus saab kaunis aias rahulikult jalutada, rahuneda ja taastuda.”

Lemmikud Inglismaa ja Šotimaa

Virve Poomi 20aastane aiandusreiside korraldamise kogemus näitab, et kõige rohkem tahetakse minna Inglismaale ja Šotimaale. „On ju sealne aianduse ajalugu üle poole tuhande aasta vana ja Inglise aiad on üle maailma tuntud. Aiandus on Inglismaal hobi number üks,” rõhutab ta. Seal on tuhatkond aeda, mis on külastajatele avatud ja rahval on harjumas nädalavahetusel peredega aedades käia. „Ka Iirimaa aedade vastu on elav huvi. Väga tugevad aiandusriigid on Saksamaa ja Holland. Hollandi kevadistel tulbireisidel on vist Eesti inimesed kõige rohkem käinud,” lisab ta.

Kui reisitakse Itaaliasse ja Prantsusmaale, siis seal on aedade külastused põimitud rohkem arhitektuuri ja kultuuriobjektidega vaatamisega. „Lätis ja Poolas käiakse palju istikuid ostmas, ühtlasi külastatakse eraaedu. Soomes pakuvad huvi eelkõige linnahaljastus ja pargid. Ka Rootsi on aiareiside sihtkoht, külastatakse meelsasti Göteborgi botaanikaaeda, mis on Läänemere-äärsete riikide seas parim. Rootsis pööratakse erilist tähelepanu keskkonnahoiule ja säästlikule aiapidamisele,” toob Virve Poom välja.

Messid kutsuvad

Reisi peamine eesmärk on sageli mõne aiandusmessi või lillenäituse külastus. „Aprillis toimib Helsingis Kevätpuutarha ja Stockholmis Trädgårdsmässa mess. Londonis on maikuus maailma olulisim aiadisaini üritus Chelsea Flower Show, mis kestab viis päeva. Saksamaal ja Hollandis korraldatakse suuri messe, osa neist on suunatud rohkem professionaalidele kui eraaiapidajatele,” loetleb Virve Poom.

Tullakse ka Eestisse

Naabermaadest tullakse Eestissegi aiandusreisile: puukoolidesse ja laatadele taimi ostma ning eraaedu vaatama, räägib Virve Poom. Kõige rohkem gruppe tuleb Soomest, aga ka Rootsist ja Lätist. Viimastel aastatel on meid üles leidnud Leedu ja Venemaa aiasõbrad.

Eestis siseturismis kasvab aiandusreiside arv. Meil on poolsada kaunist eraaeda, mille omanikud on valmis oma loomingut ja rõõmu teistega jagama. Indu oma koduaed korda ja kaunimaks teha annavad iluaedade võistlused ja konkursid.

Seega jagub küllalt põhjusi, miks minna aiandusreisile. Teadmised ja elamused, mida reisilt saadakse, on võrreldavad koolitusega, kus peale omandatud tarkuse saab pikaks ajaks või isegi aastateks positiivse emotsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles