Kohus tagastas Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile (10)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama eksjuht Allan Kiil.
Tallinna Sadama eksjuht Allan Kiil. Foto: Tairo Lutter

Harju maakohus saatis täna Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti tagasi riigiprokuratuurile, kuna peab süüdistust liiga laialivalguvaks.

Maakohus kuulutas esmaspäeval määruse, millega tagastas Allan Kiili, Ain Kaljuranna, Martin Paide, Eno Saare, HTG Invest AS-i, Tõnis Pohla, Üllar Raadi, Sven Honga, Keskkonnahoolduse OÜ, Toivo Prommi, Valdo Õunapi ja Jan Paszkowski ehk nn Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti riigiprokuratuurile. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistusakt kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele.

Muuhulgas heidab kohus oma määruses ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes – näiteks: millisel ajal olid etteheidetavad teod toime pandud ja millise süüteokoosseisu alternatiiviga on tegemist.

Süüdistatavate puhul ei ole kohtule arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistuses isikutele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osa süüdistuses kirjeldatud tegudes.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistusakt ei vasta nõuetele, ja tagastab selle prokuratuurile. Kohtu hinnangul on süüdistusakti täpsustamine kõigi menetlusosaliste huvides.

«Arusaamatused panevad spekuleerima prokuratuuri oletustega. Prokuratuuril on võimalik esitada arusaadavam ja konkreetsem süüdistusakt, mis loodetavasti hoiab ära edasised vaidlused nii kuriteo aegumise kui ka teo toimepanemise asjaolude osas,» märkis kohus tänases määruses.

Samas ei võtnud kohus seisukohta süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendatuse suhtes, kuigi eelistungil viitasid mitme süüdistatava kaitsjad sellele, et kvalifikatsioon ei ole põhjendatud.

«Asjaolu, et kaitsja ei nõustu süüdistuses esitatud järeldustega või on varasem kohtupraktika olnud sarnastes asjades teistsugune, ei tähenda automaatselt, et süüdistusakt oleks seaduse nõuetele mittevastav ja süüdistusakt tuleks prokuratuurile tagastada,» märkis kohus, viidates sellele, et seisukoha süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendatuse osas saab kohus võtta kohtuliku uurimise käigus.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul.

Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles Postimehele, et ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu ei vastaks süüdistusakt nõuetele. Selle, kas kohtumäärus vaidlustada, lubas riigiprokurör otsustada seaduses ette nähtud aja vältel.

Kaitsja Paul Keres: iga kuritegu saab aset leida konkreetses ajas ja ruumis

Vandeadvokaat Paul Keres ütles ERRile antud kommentaaris, et kui süüdistus sisaldab liiga palju ebamäärasusi stiilis «teadmata ajal» ja «teadmata kohas», siis tekib põhjendatud küsimus, kas seda on ülepea mõistlik kohtule esitada.

«Jääb loota, et oodata on süüdistusakti, milles süüdistus esitatakse piisavalt konkretiseerituna, et sellele saab mõistikul moel vastu vaielda. Kohus nõustus kaitsjatega, et nad ei pea spekuleerima prokuratuuri mõttekäigu üle, vaid see mõttekäik peab selgelt nähtuma süüdistusaktist endast,» ütles Keres.  

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles