/nginx/o/2014/03/19/2902244t1h3e44.jpg)
Kui seni tuli kodus rusikaid tunda saanud naisel leida endale uus peavari, siis nüüd tuleb kodust lahkuda vägivallatsejal. See aga võib osutuda keeruliseks, sest politsei palvest hoolimata Virumaa omavalitsused rusikakangelastele peavarju pakkuma ei kibele.
Ida prefekt Tarvo Kruup selgitas kuu aega tagasi Virumaa omavalitsustele saadetud kirjas, et lähisuhtevägivalla all kannatajal on õigus taotleda vägivallatseja suhtes lähenemis- või elukohas viibimise keeldu.
«Kohtute väljastatud lähenemiskeeld ja politsei antud viibimiskeeld lõpetab küll õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise, kuid samas tekitab kohe uue probleemi. Kuhu läheb isik, kellel on lähenemis- või viibimiskeeluga viibimine elukohas keelatud?» kirjutas Ida prefekt Tarvo Kruup. Ta lisas, et suur abi oleks just munitsipaalkorteritest, et tagada ka vägivallatsejale inimväärsed elamistingimused. Sotsiaalkorterisse või -ruumidesse paigutatud õigusrikkuja üle on sellises situatsioonis kergem silma peal hoida nii omavalitsuse sotsiaaltöötajal kui ka politseil.
«Selline eraldamine võimaldab nii kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal kui ka politseil suunata rohkem tähelepanu probleemi lahendamisse konkreetse isiku suhtes ning mõjutada teda seadusekuulekusele,» kirjutas prefekt.
Ida prefektuuri pressiesindaja Leana Loide sõnul oli prefekti kirja eesmärk selgitada välja, kas Ida-Virumaal oleks võimalik kasutada Pärnus juba mitu kuud toimivat pilootprojekti. Aga ka asjaolust, et mullu kasvas prefektuuri teeninduspiirkonnas vägivallaga seotud kuritegude arv, oluliselt suurenes ka kehaliste väärkohtlemiste arv.
Vaid kaks Lääne-Virumaa omavalitsust andsid teada, et neil puuduvad hetkel vabad sotsiaaleluruumid ja munitsipaalpinnad, kuid konkreetsel juhtumi korral oleks ajutise majutuse leidmine siiski võimalik. Teised sama maakonna, aga ka Ida-Virumaa omavalitused prefektile ametlikul vastamisajal ehk 30 päeva jooksul ei vastanud.
2016. aastal registreeriti Ida-Virumaal 1862 lähisuhtevägivallaga seonduvat infoteadet ja 470 kuriteoteadet, terves Eestis kokku 12 161 infoteadet ja 3058 kuriteoteadet.
2017. aastal registreeriti Ida-Virumaal 1861 lähisuhtevägivallaga seonduvat infoteadet ja 497 kuriteoteadet, terves Eestis 11 467 infoteadet ja 3505 kuriteoteadet.
Märgatavalt on ülekaalus juhtumid, kus vägivallatsejaks on meessoost isik. Enam kui poole juhtumite puhul on vägivallatseja olnud alkoholijoobes. Vägivalla ohvriks on suuremas osas naisterahvad.
Allikas: Ida prefektuur
Pärnumaal algas detsembris pilootprojekt, kus politsei viib vägivallatseja vajadusel kodust minema ja talle kehtestatakse võimalusel viibimiskeeld. «Alates detsembrist kuni 26. veebruarini on politsei reageerinud 114 lähisuhtevägivalla juhtumile,» rääkis Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Üllar Kütt.
34 juhtumi puhul on alustatud kriminaalmenetlust, 60 juhul on vägivallatseja pidanud kodust lahkuma – ta kas peeti kahtlustatavana kinni, paigutati kainenema või lahkus sõprade/tuttavate/sugulaste juurde.
«Alati kaalutakse lähtuvalt olukorrast ja asjaoludest, kas on vajalik isiku kahtlustatavana kinnipidamine või taotleda viibimiskeeld,» selgitas Kütt. Kahtlustatavana saab vägivallatsejat kinni pidada kuni 48 tundi ja vajadusel saab prokurör taotleda vahistamist.
«Kui pole alust kinni pidada, kuid on alus kehtestada viibimiskeeld, siis saab inimene ööbima minna tuttavate juurde või kui tal seda võimalust pole, siis suunatakse ta ööbima linna sotsiaalpinnale,» selgitas Kütt. Ta lisas, et samas jääb alati variant, et asjaolud ei võimalda ei kinnipidamist ega viibimiskeeldu. «Kui seadusest tulenevalt on võimalik inimene kodust ära viia, siis seda kaalutakse tõsiselt ja võimalusel tehakse. Kõige olulisem on, et kannatanu saaks jääda oma koju ja tunda ennast turvaliselt,» sõnas Kütt.
Kuigi vägivallatseja kodust äraviimine on lähisuhtevägivalla puhul uus lähenemine, siis Küti sõnul seaduslik raamistik politsei jaoks muutunud ei ole. Politsei tegutseb oma pädevuse piires ja tähelepanu all on ohvri kohene abistamine.
Kannatanu abistamisel tehakse koostööd nii kohaliku naistetugikeskuse, lastekaitsetöötajate kui ka sotsiaalosakonnaga, samuti haigla erakorralise meditsiini osakonnaga.
«Praegu meil võrgustik toimib ja ametkondadevaheline infovahetus on märgatavalt kiirenenud ning seetõttu on saanud ohvrid tõhusamalt kaitset,» sõnas Kütt.
Politsei- ja piirivalevameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametniku Nurmely Mitrahovitši sõnul ei ole vägivallatseja kodust ära viimine omaette eesmärk, vaid selleks on kiire sekkumine, terviklik lähenemine juhtumile ning ohvri kaitse. Kehtiv korrakaitseseadus annab politseile õiguse isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral kehtestada viibimiskeeld, mis sisuliselt tähendab, et vägivallatsejal keelatakse teatud isiku läheduses või kohas viibida. «Praktikas on sageli vägivallatseja ise vabatahtlikult nõus olnud kodust lahkuma või on ta juba kuriteo toimepanemise eest kinni peetud,» selgitas ta.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Airi Mitendorfi sõnul mõeldakse selle käigus läbi, kuidas lähisuhtevägivalla all kannatajaid paremini toetada. «Juba sündmuspaigal peab olema kannatanul võimalus saada emotsionaalset tuge, mõelda enda turvalisusele, saada infot abiorganisatsioonidest,» rääkis Mitendorf. Ohvriabi kriisinõustamise spetsialistid on valmis tuge pakkuma ööpäevaringselt ja soovi korral võib kannatanu jääda anonüümseks. Kõikidel kannatanutel on võimalus saada tuge ka naiste tugikeskusest, ohvriabist, kohalikust omavalitsusest. «Lähisuhtevägivalla all kannataja peaks tundma seda, et ta ei ole üksi ja tal on võimalus vägivallaring lõpetada,» sõnas Mitendorf.