Õpetajate Lehes sel reedel: headest matemaatikutest on puudus ehk Kuidas tuleks koolis matemaatikat õpetada?

Õpetajate Leht 2.03.2018. Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 2. märtsil: 

Algklassid

Algklasside erilehekülgedel heidame pilgu põletavatele küsimustele, millega klassiõpetajad silmitsi seisavad: kirjatehnika reform, loodusõpetuse e-tasemetööd ja uurimisõpe, kaasav haridus ja laste jõukohane õpetamine.

Kaasava hariduse luhtumine ja tuhanded abita lapsed

Miks erineb tavakoolides õppivate HEV-õpilaste osakaal omavalitsuste lõikes märkimisväärselt? Äkki elab ühes omavalitsuses riskilapsi mitu korda rohkem kui teises? Äkki HEV-õpilased siiski ei käi elukohajärgses tavakoolis või vajavad tuhanded HEV-õpilased alles avastamist?

Ehkki kaasav haridus kehtib kaheksandat aastat, pole koolides piisavalt spetsialiste, kes mõistaksid hariduslikke erivajadusi märgata ja nende mitmekesisusega toime tulla.

Neil saab igast lapsest liider

Tallinna ülikooli ideeaidas tutvustati Ameerikast alguse saanud koolimudelit «Liider minus endas». Kui Eestis räägitakse ainult ennast juhtivast õppijast, siis selles koolis räägitakse lisaks veel teisi juhtivast õppijast. Eeldatakse, et igast õpilasest saab liider, kui liidri omadusi vaid piisavalt harjutada. «Liider minus endas» koole on maailmas juba üle 3500. Kõige rohkem on neid Ameerika mõlemal mandril, Euroopas on oma 50 «Liider minus endas» kooliga juhtival kohal Holland.

Meie õpetaja pedagoogiline käekiri

SA Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo kirjutab, missuguseid metoodilisi võtteid kasutavad Noored Kooli õpetajad õppeprotsessi huvitavamaks muutmiseks. Nii näiteks antakse õpilastele võimalus ise valida, kas vastata suuliselt, kirjalikult või testi täites, õpiku abiga või ilma. Nende õpilased valmistavad ise tunde ette, õpivad uusi mõisteid keelemängude ja robotite abil jne.

Kaasav haridus lasteaias? Mõtleme veel!

Kaasavas hariduses on lahtisi otsi ja vastuseta küsimusi terve hulk. Miks siis ei peeta dialoogi sisulise töö tegijatega, vaid pannakse õpetajad fakti ette ja valikuvõimalust enam pole? Kas tõesti ei nähta, et iga hinna eest kaasates kannatab kõigi laste eakohane areng ning ka õpetajate jaoks tähendab see terviseriski, kirjutab lasteaiaõpetaja Irina Kalso. Tema arvates ei tasu kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi.

Milline on põnev lasteaiaõu?

Lasteaiaõue ühetaolisteks mänguväljakuteks jagamine on suur ressursi raiskamine, seda enam, et nii suuri õuealasid kui meie lasteaedades pole üheski teises Euroopa riigis, leiab Rakvere kolledži alushariduse õppekava eelkoolipedagoogika lektor Lehte Tuuling. Alushariduse eriala kolmanda kursuse üliõpilaste kavandatud õpiõued pakuvad õues tegutsemiseks mitmekesiseid ja põnevaid võimalusi.

Kes kaitseb õpetajat õpilase eest?

Kiviõli 1. keskkooli õpetaja Kadriliis Rämmann leiab, et seadusega on tarvis täpselt ja üheselt reguleerida, missugused on õpetaja õigused ja kohustused ning milliseid meetmeid tohib ta õpilasi korrale kutsudes või ohuolukorras kasutada.

Matemaatikaoskust on päriselt ka elus vaja

Tallinna reaalkooli vilistlane ja lapsevanem Taavi Tamkivi kirjutab, et isegi kõige atraktiivsematel tehnoloogiaettevõtetel ja riigiasutustel on väga raske leida häid matemaatikuid, rääkimata nendest, kes oskavad oma matemaatikateadmisi hästi rakendada. Siit tekib tema sõnul fundamentaalne küsimus: «Kuidas tuleks koolis matemaatikat õpetada, et olukord paraneks?»

Töökust saab õppida

Kasvatusteadlane Maie Tuulik selgitab, et topeltandekas, ent mitte väga töökas inimene võib omandada samaväärsed oskused kui töökas inimene, ent ometi on ta saavutused aja jooksul mitu korda väiksemad. Meil on varjatud eelarvamus nende suhtes, kelle saavutuste taga on tõsine ja suur töö.