Euroopa Komisjon: majanduskasv võimaldab Eestis sotsiaalreforme ellu viia (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionärid jalgrattaga sõitmas.
Pensionärid jalgrattaga sõitmas. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni Eesti kohta koostatud 2018. aasta raporti järgi pakub riigi tugev majanduskasv ja kõrge tööhõive hea võimaluse oluliste sotsiaalreformide läbiviimiseks.

«Efektiivsed poliitikad tegelemaks demograafilise vähenemisega seotud riskide vähendamisega, sotsiaalse kaitsesüsteemi kitsaskohtade lahendamisega, samuti teaduse ja innovatsiooni seisukorra parandamisega suurendaksid Eesti majanduskasvu potentsiaali,» seisab komisjoni raporti kokkuvõttes.

Üheks peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks peab komisjon Eestis senisest ulatuslikuma sotsiaalse turvavõrgu loomist. Senised maksumuudatused parandavad küll Euroopa Komisjoni hinnangul madalapalgaliste olukorda tööjõuturul, kuid ei vähenda sissetulekute ebavõrdsust Eestis, mis on Euroopa Liidu (EL) keskmisest kõrgem.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti võtnud samme pensionite, toimetulekutoetuste ja peretoetuste suurendamiseks, kuid vaesusohus eestlaste hulk sellest hoolimata kasvab. Eriti suures vaesusohus on vanemaealised ning kõige suuremas rahapuuduses on just pensionite, töövõimetustoetuste ja pikaajalise hooldusteenuste valdkonnad.

Suureks sotsiaalprobleemiks peab komisjon tervisega seotud riske. Töötavate inimeste kehv tervis viitab kehvadele töötingimustele, mis ei võimaldada elada inimestel pikemalt terve ja töövõimelisena. Samuti on pikkade ooteaegade tõttu probleemiks ligipääs eriarstiabile.

Sooline sissetulekute erinevus püsib Eestis ELi kõrgeimal hoolimata mõnede meetmete rakendamisest. Kuigi vanematoetuse süsteem muutub edaspidi paindlikumaks ja palgad muutuvad avalikus sektoris läbipaistvamaks, võtavad muudatuste mõjud aega ning nende efektiivsus ei ole täna selge.

Eesti hariduse olukord on mitmetes näitajates komisjoni analüüsi kohaselt väga hea, kuid suureks probleemiks on suur väljalangevus, eriti kesk- ja keskeriharidusasutustes. Kuigi osavõtt elukestvas õppes on kiiresti suurenenud on see valdavalt suunatud vähese oskustega inimestele ning inimeste huvi omandada näiteks doktorikraadi on madal.

Eesti üheks tugevuseks sotsiaalvaldkonnas on komisjoni hinnangul võrdsete võimaluste tagamine erinevate ühiskonnagruppide vahel. Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis seos laste vaesusriski ja vanemate haridusliku tausta vahel väga väike. Samuti on erinevused õpilaste õppetulemuste ja sotsioökonoomilise tausta vahel ELi kõige väiksem.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles