Kolumn: üks pidulik meenutus

Piret Saul-Gorodilov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Saul-Gorodilov.
Piret Saul-Gorodilov. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

EV 100 tähistamise, mis sai alguse juba möödunud aasta aprillis ning vältab veel 2020. aasta veebruarini, kõrghetk oli loomulikult 24. veebruaril. Rahvusliku meelestatuse lainel tegi tõsine eestlane kindlasti vastavaid kulutusi. Ostis sinimustvalge küünla, mille hind samasuuruste valgetega võrreldes oli kolmekordne. Kaunistas oma kiluvõileivad miniatuursete Eesti lipukestega ning asus jälgima teleülekannet presidendi vastuvõtust.

EV 100 kodulehel on kingituste rubriik. Armas üleskutse. Toredad kingitused. Mina kingin mehele sünnipäevaks tavaliselt sokke. Noh, neid läheb ju nagunii vaja. Pealegi, mida sa oskad … EV 100 kinginimekirja vaadates tekib kohati sama tunne. Jääb väike lootus, et kõik ettevõtjad selle rahvussündmuse pealt “tuult nuusutades” omale reklaami ei tee.

Kätlemise ajaks on esimene kolmandik küünlast põlenud. Meeleolu muutub koos küünlaga eestlaslikult mustvalgeks. Tõsine eestlane vaatab presidendi kirevalt rõivastatud külalisi, valab pitsikese, haukab võileiba peale ja mõtiskleb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles