Lilled lokkama ja puud-põõsad rikkalikult kandma
11. märts 2018, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga rohenäpp loodab sõrmi mulda pistes, et tulemus saab võimalikult hea – kas taimede silmailu, rohkete viljade või muu näol.
Mida teha, et lilled oleksid sel aastal kaunimad kui kunagi varem ning viljapõõsad ja -puud annaksid head saaki? Kuidas väetiste virvarris see õige välja valida? Nõuandeid jagavad Räpina Aianduskooli köögiviljanduse, maheviljeluse ja taimekaitse õpetaja Tairi Albert ning Juhani Puukooli jaemüügi juht Kersti Rannamäe.
Alustame eeltööst
Kuna taimed on toitainete suhtes erinevate nõudmistega, tuleks esmalt välja uurida, kas taim soovib nõrgalt happelist või mõõdukalt happelist pinnast.
Kui pinnas on väga niiske, võiks alale rajada hoopis kõrgpeenrad. «Väga savise pinnase sisse võib segada ohtralt liiva ja hästi lagunenud komposti,» annab Albert nõu.
Uute taimede istutamiseks on poes saadaval head stardipaketid. Alberti sõnul on pinnaseid, kuhu taimi istutada või külvata, saadaval mitmesuguseid. Tähtis on pinnasekotti avades veenduda, et sisu pole hallitanud.
«Tänapäeval saab eripinnast nõudvale taimele leida sobiva kasvukeskkonna: orhideemuld, kaktusemuld, külvi- ja pikeermuld,» loetleb Albert. «Pakendilt leiab üksikasjaliku kirjelduse, millistele taimedele pinnas spetsiaalselt mõeldud on.»
Muld korda
Küsimusele, kas kevadel tuleks kõikidele taimedele panna värsket mulda, vastab Rannamäe, et põhifookus peaks olema mujal. «Kõiksugu kõdu (vanad lehed, varred) tuleks mulla pinnalt ära korjata, kõdu soodustab haiguste ja kahjurite levimist, kõdus talvituvad seenhaigused ja kahjurid,» räägib ta. Mulda tuleb kobestada, et selle pind oleks elus. Värske mulla panemine niivõrd määrav ei ole.
Küll aga tuleks jälgida olemasolevat mulda, sest vanemas aias võib muld olla liigselt koormatud. Siin on palju abi pinnase lupjamisest.
«Kui lupja aeda laiali puistata, siis peab olema ühtlane kiht lupja igal pool mulla peal. Seejärel tuleks see mulla sisse kobestada. Lupjamine soodustab taimedel toiteelementide omastamist ja taim tunneb end mugavamalt,» selgitab Rannamäe.
Liigselt haritud aedade probleem on Rannamäe sõnul see, et need kipuvad liigselt happeliseks minema. Lupjamine muudab mulda aluselisemaks.
Hea oleks Rannamäe sõnul lubjata kord aastas, kuid iga paari-kolme aasta tagant lupjamine on samuti suureks abiks. «Happelisest pinnasest annab märku see, kui muru läheb samblaseks ja hõredaks ning tekib tavapärasest rohkem umbrohtu,» räägib Rannamäe.
Otsime head mulda
Kui tahate pinnast värske mullaga elavdada, siis ei soovita Rannamäe minna suvalisest metsaservast seda aeda juurde kaevama.
«Kodune kompost on väga hea asi, aga see peab olema pikalt kõdunenud, et umbrohuseeme oleks hävinud. Komposti tuleks kobestada olemasoleva pinna sisse, mitte panna kihina peenra peale: taime jaoks on tähtis, mis toimub 20 cm sügavusel maa sees, mitte pinna peal,» toob Rannamäe välja.
Valmis mullasegusid saab soetada puukoolidest. Kui on soov aiamulda parandada, siis sobib suure turbasisaldusega muld, see on kerge ja õhuline. «Järgmine hinnaklass on juba kompostmullad, mida kasutatakse pigem värske taime istutamisel istutusauku, näiteks marjapõõsastel ja viljapuudel,» nimetab Rannamäe.
Uute viljapõõsaste või puude aeda istutamisel on hea anda stardiväetist – väikese lämmastikusisaldusega istutusväetist. «Kuna enamik istikuid kasvab konteinerites pottide sees, siis taoline stardiväetis meelitab juuri natukene kaugemale arenema.»
Poest saab ka kanakaka graanuleid, mis on samuti hea stardiväetis, aga tuleb jälgida, et selle kasutamisega aias üle ei pingutaks. «Päris nii ei tohiks teha, et loobin suvaliselt igale poole. Tuleks konkreetselt paki pealt lugeda, kui palju seda ette nähtud on, vastasel korral kipub see mulda liigselt happeliseks muutma ja rikub ära toitainete tasakaalu mullas,» hoiatab Rannamäe.
Millal väetada?
Igipõlisele küsimusele, millal on õige aeg kevadel väetada, pole ühest vastust. Kersti Rannamäe sõnul tuleb alati esmalt aknast välja vaadata. Mitte kunagi ei väetata lume peale. «Lumesulamisveega lähevad kõik toitained põhjavette, mõjuvad seal kahjulikult ja taimedele ei jää suurt midagi, sest sulavesi peseb kõik kasuliku mullast välja. Pluss viis kraadi on juba täitsa hea aeg,» kinnitab Rannamäe.
