Aasta esimese kahe kuuga hukkus tulekahjudes 6 inimest, neist 4 veebruaris. Seda on üks inimene rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Kahe kuuga hukkus tulekahjudes kuus inimest
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
12. märts 2018, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm inimest hukkusid magamisasemel suitsetamisest, üks laevalgusti rikkest ja üks toiduvalmistamisest alguse saanud tulekahjus. Ühel korral jäi tulekahju täpne tekkepõhjus välja selgitamata, ütles päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku. Möödunud aasta samal perioodil olid hukkunuga tulekahju peamine tekkepõhjus samuti voodis suitsetamine.
Kõik hukkunuga tulekahjud toimusid eluhoonetes, neist üks oli aastaringseks elamiseks kohandatud suvila. Neli inimest hukkus ruumides, kuhu ei olnud suitsuandurit paigaldatud, ühel korral oli suitsuandur küll majapidamises, kuid see ei rakendunud tööle ning ühel korral oli sündmuskoht niivõrd hävinenud, et suitsuanduri olemasolu jäi kindlaks tegemata.
Kõik hukkunud olid mehed, kellest 3 olid keskealised töötud ja 2 vanaduspensionärid. Esialgsetel andmetel olid tulekahju hetkel alkoholijoobes pooled hukkunutest. Neljal hukkunul oli probleeme tervisega.
Esialgsetel andmetel päästeti veebruari lõpu seisuga tulekahjudest 24 inimest, vigastada sai 18 inimest. 2017. aasta samal perioodil päästeti tulest 13 inimest ning vigastada sai samuti 13 inimest.
Aasta esimese kahe kuuga hukkus veeõnnetustes 7 inimest, kellest 4 hukkusid ühel sündmusel. 2017. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes samuti 7 hukkunut.