Postimees Donbassis: «Kahju, et vorm ei näe ette pükse rasedatele!»

Isiklik sõjaõnn. Kui tavaliselt lõhub sõda peresid, siis vahel harva tekitab ka uusi õnnelikke peresid, nagu tulevane Tatjana ja Andrei pere. Tulevased vanemad poseerivad Postimehele oma üksuse staabis. Foto: Liis Treimann

Ma olen näinud Donbassis sõdimas alaealisi, noori naisi, kirjanikke ja pensionäre. Sõja neljanda aasta lõpuks nägin ära ka raseda sõduri!

«Veel ei tea, kumb tuleb. Mul peakski nüüd tulema teine skriining. Mina tahan tüdrukut, tema poissi,» ütleb Tatjana, sõjaväekutsungiga «Koška» (eesti keele «Emakass»). «Tema» ehk Andrei istub vaikides staabis laua taga ja kuulab raadiosidet. Andrei, kutsungiga «Dong» on samas pataljonis snaiper. Skriiningu alla peab Tatjana silmas ultraheliuuringut rasedatele.

Rinne, viimase aasta üks kuumaid kohti sõjas, jookseb meist umbes kilomeetri kaugusel. Ka sellistes oludes on võimalik pere mängida: Tatjanal ja Andreil on blindaažis omaette tuba.