Piklikud kolbad ja võõras DNA: üllatavad väljakaevamised Baierimaal (3)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moonutatud kolju kõrvuti sama vanade normaalsete pealuudega
Moonutatud kolju kõrvuti sama vanade normaalsete pealuudega Foto: AP / Scanpix

Muistsetest Baierimaa kääbastest leiti kummalised deformeerunud koljud, mille kunagised omanikud pidid pärinema kaugelt maalt. Uuride pealuude DNA’d avastasid arheoloogid mõndagi huvitavat.

Kummalist on kolpade juures nii mõndagi. Kõigepealt muidugi nende ebanormaalne pikergune kuju. Sellised leiud pole maailma mastaabis enneolematud, piklike koljusid on leitud ka hunnidega seostatud kääbastest. Seisuse märgiks seoti imikute kolbad järjepidevalt kinni ning neid sunniti kasvama ebatavalisse vormi.

Üks kolmeteistkümnest moondega koljust
Üks kolmeteistkümnest moondega koljust Foto: AP / Scanpix

Kuid leida säärane pealuu nõnda kaugel läänes, kus kolpade vormimise komme kunagi au sees ei olnud näitab, et need inimesed pidid tulema võõrsilt. Mitmest muistsest külast on leitud kokku kolmeteistkümne inimese kätketud kolbad, kõik kuulusid eluajal naistele. Analüüsides kolpadest pärinevat iidset DNA’d võrdlesid teadlased seda kohaliku tänapäevaste elanike geneetilise materjaliga. Leiti märkimisväärseid erinevusi.

Deformeerunud kolpade kandjatel oli suure tõenäosusega tõmmu nahk, tumedad silmad ja juuksed, erinevalt tänapäeva baierlastest, kes on üldiselt heledat verd. Samuti ei vastanud nende kolmeteistkümne kolba DNA oma enda kaasaegsete säilmetele. Samal ajal surnud ja maetud inimesed sarnanesid pigem sama ala tänapäevaste asukatega.

Kolmeteist pealuu DNA aga oli kaunis lähedane tänapäeva Bulgaaria ja Rumeenia asukate genoomile. Arvestades ka tollal sealsete rahvaste hulgas levinud kommet ülikute laste päid moonutada võib arvata, et maetud naised olid kõrgest soost inimesed, kes poliitilistel põhjustel Baierimaale rändasid. Ilmselt oli tegemist liitude tugevdamiseks sõlmitud abieludega.

Eesotsas Krishna Veeramah’ga seletab see teooria kaunis veenvalt, kuidas võõramaalased oma tulevasse matusepaika jõudsid. Kuid Science vahendab, et mitmed eksperdid ei ole teooria vettpidavuses nõnda kindlad. Tõsi on, et sellised koljumoonded võivad tekkida ka õnnetuste teel. See ei seletaks aga näivat kokkusattumust, et kõik moondunud pealuuga isikud on juhtumisi ka võõramaist päritolu.

Leide kirjeldav teadustöö ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles