/nginx/o/2018/03/14/7684611t1h1053.jpg)
Inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor Stephen Hawking suri 76-aastaselt.
Suri füüsik Stephen Hawking (4)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
14. märts 2018, 05:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema perekond kinnitas kolmapäeva varahommikul, et Hawking suri oma kodus Cambridge'is.
Hawkingu lapsed Lucy, Robert ja Tim ütlesid avalduses, et isa lahkumine kurvastab neid väga.
«Ta oli väga hea teadlane ja erakordne mees, kelle töö ja pärand elavad edasi palju aastaid,» seisis avalduses. «Tema julgus ja püsivus ning tema sära ja huumor inspireerisid inimesi üle maailma.»
Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942 Oxfordis, Inglismaal.
Hawking oli Royal Society of Artsi ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Ta oli Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 1979–2009 Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor.
Hawking saavutas edu populaarteaduslike töödega, kus arutles oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat «Aja lühilugu» oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Timesi raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat.
Hawking põdes alates 1963. aastast amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ning ta ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet.
Hawking alustas 2015. aastal kõigi aegade ulatuslikumat projekti mõistusliku elu otsimiseks universumis. Kümnele aastale plaanitud 143 miljoni eurose eelarvega projekt, mida toetab Silicon Valley ettevõtja Juri Milner, on seni kõige ulatuslikum ja intensiivsem teadusuuring maaväliste intelligentse elu märkide otsimiseks. Milner ja Hawking juhtisid ühtlasi teadlaste rühma «Breakthrough Starshot», mis töötab ambitsioonika uurimisprogrammi kallal eesmärgiga luua ülikompaktsete ja ülikergete kosmoselaevade ehk «nanosõidukite» laevastik