Viimase nelja aastaga on Põhja-Iirimaal 63 protsendi võrra sagenenud nn karistusrünnakud, mida korraldavad vabariiklaste ja unionistide jõugud, näitab Põhja-Iirimaa Politseiteenistuse (PSNI) statistika.
Põhja-Iirimaal on sagenenud «karistusrünnakud»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal toimus 101 sellist rünnakut. PSNI toob välja ka teatud käekirjaerinevuse vabariiklaste ja unionistide vahel – kui esimesed eelistavad «karistatavat» tulistada, siis teised annavad pigem peksa.
Hiljutine näide sellisest rünnakust pärineb möödunud kuust, kui Lääne-Belfastis, kus elavad valdavalt katoliku usku vabariiklased, lasti oma laste silme all maha Raymond Johnsoni nimeline mees. 2016. aastal samas majadekompleksis sarnasel moel tapetud Joe Reilly surma eest võttis vastutuse rühmitus The Republican Action Against Drugs (e.k Vabariiklik Tegutsemine Narkootikumide vastu, toim).
PSNI statistika kohaselt olid mullusest 27 tulirelvarünnakust 24 puhul süüdlaseks vabariiklike rühmituste liikmed.
Tihti paluvad ohvri enda pereliikmed rühmitustelt võimalust enne kohtumist «karistajatega» oma lähedane alkoholi või valuvaigistite abil uimastada.
Unionistide ehk siis Ühendkuningriigis olemise ja protestantismiga seostatavate rühmituste nagu näiteks Ulster Defence Association (e.k Ulsteri Kaitse Liit, toim) puhul tõi PSNI välja, et kui 2013. aastal korraldasid nood 34 nn karistusrünnakut, siis mullu oli selliste kallaletungide arv tõusnud 57-le.
PSNI ülemkonstaabel George Hamilton rääkis ajalehele The Guardian ka seda, et tihti paluvad ohvri enda pereliikmed rühmitustelt võimalust enne kohtumist «karistajatega» oma lähedane alkoholi või valuvaigistite abil uimastada.
«Mõningates nendes kogukondades on seadusetuse ja hirmu kultuur, kus ohvrid tunnevad oma tulistajat, vanem teab, kes tulistab tema last. Mõnikord peavad vanemad nende pättidega läbirääkimisi, et korraldada oma lapse teatud kohtadesse viimine,» kirjeldas ta.
«Minu politseinikele pole tundmatud juhtumid, kus vanemad on oma lapsele sisse toppinud tugevaid valuvaigisteid ja alkoholi, et võtta ära «karistustulistamise või –peksu» mõju,» lisas Hamilton. «Koostööd tehes loodavad nad kaubelda vähem tõsist peksu või tulistamist. Kui vanemad isegi kaaluvad millegi sellise oma lastega tegemist, on ühiskonnaga midagi tõsiselt valesti.»
Hamiltoni sõnul on sellised ründajad poolterroristid, kes samas on väga osavad oma kuritöö jälgede varjajad.