Kõlvart: määratlemata kodakondsusega isikud peavad tegema otsuse

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidia Kõlvart.
Liidia Kõlvart. Foto: Peeter Langovits

Rahvusvahelise rahvuskultuuride ühenduste liidu «Lüüra» asutaja Liidia Kõlvarti hinnangul peaksid inimesed, kes elasid Eestis enne 1991. aastat, tegema kardinaalse otsuse.


Kõlvarti hinnangul annab kodakondsus asjaosalistele ühtekuuluvustunde riigiga, selle seaduste ja raamistikuga, mille puudumine kahjustab tema enda isiksust, kirjutab venekeelne Postimees.ee.

Pärast 1991. aastat Eestisse saabunud isikud peaksid Kõlvarti hinnangul saama kodakondsuse naturalisatsiooni korras, nagu kõikides Euroopa riikides. See vastaks kõikidele üldistele juriidilistele normidele ja oleks samas ka õiglane

Eesti vabariigi presidendi rahvusvähemuste ümarlaua liikme sõnul on Eesti kodakondsus minetanud määratlemata kodakondusega isikute seas oma ahvatluse. See on tema meelest halb nii statistika poolest, kui ka nende inimeste seisukohast, kellel on Eesti kodakondsus.

Määratlemata kodakondusega isikud peavad tegema otsuse, sest aja möödumine muudab Eesti vabariigi kodakondsuse saamise nende jaoks veelgi väärtusetumaks ja tapab motivatsiooni selle järele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles