/nginx/o/2018/02/17/7593023t1h4924.jpg)
Välisminister Sven Mikser teatas läheneva Krimmi annekteerimise aastapäeva puhul, et Krimm on ja jääb osaks Ukrainast ning Eesti jätkab sealse olukorra tõstmist rahvusvahelisele areenile.
Välisminister Mikser: Krimm on Ukraina
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
16. märts 2018, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti taunib Venemaa kui okupatsioonijõu poolt tehtud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ka pärast anneksiooni: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust,» sõnas minister.
Ta lisas, et nelja aasta jooksul on kohalike elanike olukord poolsaarel halvenenud ja ligi 40 000 elanikku on nii psühholoogilise kui füüsilise terrori tõttu piirkonnast lahkunud. «Okupatsioonijõud rikuvad pidevalt inimõigusi ja põhivabadusi, peetakse kinni Ukraina kodanikke, on teateid piinamistest ja väärkohtlemisest, eriti halb on põlisrahvastest krimmitatarlaste olukord.»
Mikser lubas, et Eesti jätkab Krimmi olukorra tõstatamist rahvusvahelisel areenil. «Toetame tugevalt Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, sh sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest.»
«Eesti mõistab hukka Krimmis ja Sevastoopolis valimiste korraldamise Vene Föderatsiooni poolt ning ei tunnusta nende tulemusi,» kinnitas Mikser.