Mullu kasvas paanikanupu kasutamine 30 protsenti

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Mullu kasvas turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusesse edastatud paanikahäirete arv ligi 30 protsenti ehk 1151 teateni, samas kui 2016. aastal sõitsid G4S-i patrullid välja 834 paanikahäire peale.

Paanikanuppu kasutatakse olukorras, kus inimesed või vara on ohtu sattunud. Turvaettevõtted saavad paanikahäireid peamiselt baaridest ja söögikohtadest, mis on avatud hilisõhtul ja öösel.

«Keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub,» selgitas G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun pressiteate vahendusel.

Valdavalt on tegu vandaalitsemiste, kakluste, klientidevaheliste tülinorimiste ja teenindajate töö häirimisega. Äärmuslikumad paanikahäire juhtumid on poeröövid. Röövlite peamised sihtmärgid on nii juveelikauplused ja kellapoed kui ka kioskid ja tanklate teenindusjaamad.

«Sellisteks puhkudeks on klienditeenindaja ettevalmistus väga oluline, sest sageli jäetakse šokiseisundis see vajalik nupuvajutus tegemata ja abi jõudmine viibib,» ütles Õun ja rõhutas, et kõiki klienditeenindajaid, kel võib oma töös paanikanuppu vaja minna, tuleks ka halbadeks olukordadeks ette valmistada. «Klienditeenindajatele tuleks korraldada treeninguid, kus õpetatakse, kuidas rünnaku korral käituda, konfliktse kliendiga tegeleda ja muud seesugust. Tööandjaid, kes oma töötajaid sedasi ette valmistavad, on kahjuks vähe.»

Positiivse poole pealt rõhutab Õun, et paranenud on klienditeenindajate teadlikkus sellest, et paanikanupp on olemas, teatakse, kus see asub, ja osatakse seda õigel hetkel kasutada.

«Paanikanupu eesmärk on ennekõike ennetada halvimat, mistõttu tuleks seda vajutada pigem vara kui liiga hilja,» selgitas Õun ja lisas, et koolitatud klienditeenindaja ei kasuta nuppu abi kutsumiseks tühises situatsioonis. «See on väga tähtis patrullteenistuse operatiivsuse ja olukordade tõsiseltvõetavuse säilitamiseks.»

Eelmisel aastal andsid G4S-i turvatöötajad politseile üle 1952 seaduserikkujat. Turvaettevõttel on üle Eesti 75 patrullekipaaži, mille keskmine reageerimisaeg on 7 minutit ja 50 sekundit. Viimased kümme päeva on G4S-ile toonud neli markantsemat nupulevajutust.

9. märtsil kella poole kahe paiku päeval sai turvafirma paanikahäire Kiviõli lillekauplusest. Üks meesterahvas varastas lillepoes olles kassast 109 eurot sel hetkel, kui klienditeenindaja oli läinud korraks tagaruumi. Õnneks märkas müüja juhtunut ja vajutas kiirelt paanikanuppu. Kahe minutiga sündmuskohale jõudnud turvatöötaja sisenes lillepoodi sel hetkel, kui varas, raha käes, üritas sealt väljuda. Kinnipidamisel osutas isik küll turvatöötajale füüsilist vastupanu, kuid vigastada keegi ei saanud. Sündmuskohale kutsuti politsei, kellele kassavaras üle anti ja lillepood sai enda raha tagasi.

16. märtsil peale poolt üheksat õhtul sai G4S paanikahäire Elvas asuvast söögikohast, kus narkojoobetunnustega mees külastajaid häiris. Viie minutiga saabunud patrull pidas korrarikkuja kinni. Kuna kinnipeetul olid narkojoobetunnused, kutsus turvatöötaja kohale ka politsei ja kiirabi. Kui meedikud olid mehe üle vaadanud, viis politsei ta endaga kaasa.

16. märtsil peale kella 23 sai turvafirma paanikahäire Valgas asuvast pubist. Kahe minutiga kohale saabunud turvapatrull pidas kinni alkoholijoobes mehe, kes oli üritanud rünnata pubi turvatöötajat ja rikkus avalikku korda. Agressiivselt käitunud mehe käed pandi raudu ning kutsuti politsei, kes korrarikkujaga edasi tegeles.

17. märtsil kell 11.40 sai G4S paanikahäire Tallinna kesklinnas asuvast kohvikust. Nelja minutiga kohale jõudnud patrullekipaaži turvatöötajad leidsid eest agressiivse joobetunnustega mehe, kes oli rünnanud klienditeenindajat. Viimasel olid näos kerged vigastused, kuid esmaabi ta ei vajanud. Turvatöötajad pidasid agressiivse kohvikukülastaja kinni. Kuna mees osutas turvatöötajatele vastupanu, siis pandi tal politsei saabumiseni käed raudu.

Tagasi üles