Pühapäeval mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Küünlad küüditamise mälestuspäeval.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

25. märtsil süüdatakse üle Eesti küünlad mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid. Kell 17 toimub mälestustseremoonia Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil. Kell 18 süüdatakse küünlad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Mälestusüritusi toimub üle kogu Eesti.

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 69 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 Eesti inimest. Enam kui pool sajandit hiljem mõtiskletakse jätkuvalt selle üle, kas, miks ja kuidas mälestada inimsusvastaste kuritegude ja küüditamise ohvreid nooremate põlvkondade seas.

Küünalde süütamise algatasid 2010. aastal MTÜ Tulipisara noored ning mälestuspäeva korraldusel osalevad ka teised inimõiguste-, ajaloo- ja noorteühingud.  Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Britt Järveti sõnul on oluline, et noored mälestuspäevadel järjepidevalt osalevad, et tulevased põlved oma ajaloo ja saamisloo suhtes ükskõikseks ei muutuks. «Aitame mäletada, et ei peaks tulevikus kahetsema,» sõnas Järvet.

«Inimeste vägivaldne kodunt kiskumine, vangilaagrisse või asumisele saatmine, ka tapmine on osa Eesti lähiajaloost ja selle mõju inimeste elule on tuntav tänapäevalgi. Meenutades minevikku mõistame kõige paremini, miks oleme täna sellised, nagu oleme. Hirmust oleme üle saanud, kuid haavad on alles. Meie rahva loo meenutamine on eriti teemakohane just Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal,» selgitas Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

«Oleme ühiskonnana valmis mäletama ja arutama märtsiküüditamist ja teisi 20. sajandi koledusi mitte põhjusel, et oleme hirmul ja ebakindlad, vaid sellepärast, et tegemist on harukordse kogemuse ja teadmisega, mis aitab ära tunda kallilt kätte võidetud vabadust ohustavaid nähtusi ning neile üheskoos vastu seista,» ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

«Siberi igikeltsa maetute mälestuseks, tagasitulnutele austuse märgiks süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad. Süüdates küünlad, ei soovi me külvata musta masendust, vaid läita tuli meie südameis, mis on täis imetlust ja tänutunnet inimeste vastu kes hukkusid, aga ei paindunud. Oleme tänulikud mälestuse hoidjatele,» sõnas Eesti represseeritute ühinguid koondava Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. 

Kell 15.15 on huvilised teretulnud kohviku Wabadus II korrusele (Vabaduse väljak 10), kus uue põlvkonna ajaloolased räägivad märtsiküüditamiste ja teiste totalitarismikuritegude mõjust meie mõtlemisele 21. sajandil. Kell 17.00 toimub mälestustseremoonia Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil, mida saadab kirikukellade mäng. Alates kell 18.00 õhtul oodatakse kõiki Vabaduse väljakule Tallinnas, Raekoja platsile Tartus, Rüütli platsile Pärnus ja Raekoja platsile Narvas süütama küünlaid märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse küünlad maha märgitud Eesti geograafilise kontuuri järgi. 

Lisaks kuvatakse Vabaduse väljakul 32 000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati (sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid). Kolmetunnine nimede projektsioon annab edasi toimunu mastaapsuse: kuivõrd palju oli neid inimesi, kelle elu loetud päevade jooksul purunes. Kuues erinevas keeles on võimalik näha lühiülevaadet 1949. aastal toimunust. Palume osalejatel kalmuküünlaid ja süütevahendeid kaasa võtta.

Et küüditamise aastapäeva puhul oleks võimalik väljendada oma hoiakut ka sümboolselt, oleme loonud sümboli – mustvalge Lootuse lille. Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu. Mälestuspäeva küünalde süütamisel jagatakse lootuse lillega rinnamärke kõigile soovijatele.

25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Baltimaadest deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku 95 000 inimest. 2019. aastal möödub vägivaldsest sündmusest juba seitsekümmend aastat. 

Mälestusüritust aitavad korraldada Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut ja IRL Pärnumaa koostöös Justiitsministeeriumiga.

    Tagasi üles