Kütusemüüjad: suur osa transpordisektorist tangib Lätis (2)

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Circle K juht Kai Realo.
Circle K juht Kai Realo. Foto: Erik Prozes / Postimees

Suured kütusemüüjad tahavad leida ühiseid ideid, mida pakkuda maksuametile lahendamaks olukorda, kus suur osa Eesti transpordisektorist tangib Lätis. 

Eesti suurimaid kütuse jae - ja hulgimüüjaid koondava Eesti Õliühingu üldkoosolek valis erialaliidule uue juhatuse, mille liikmeteks on Circle K Eesti juhatuse liige Kai Realo, Orlen Eesti juhatuse liige Siret Liivamägi ning Jetoili juhatuse liige Deniss Kimmo. Juhatuse valimine on esimene samm kaasaegsema erialaliidu suunas, mis suudaks senisest aktiivsemalt ja efektiivsemalt esindada oma liikmeskonna vaateid ja seisukohti.

Circle K juhatuse liikme Kai Realo sõnul on Eesti Õliühingu liikmed Eesti suurimate maksumaksjatena sisuliselt Maksu- ja Tolliameti strateegilised partnerid. «Lisaks loodud töökohtadele ja makstud maksudele kogume kokku ja edastame riigile ka meie klientide poolt makstud maksud, mistõttu tajume esimeste seas aktsiisipoliitika mõju majandusele,» ütles Realo. «Hetkel näeme, kuidas varsti juba kriitiline mass kliente hääletab jalgadega, viies riigist seeläbi kümneid miljoneid eurosid potentsiaalset maksutulu. Uuenenud Eesti Õliühing soovib olla riigile hea partner, kes aitaks läbi kompetentside ja infovahetuse töötada välja lahendused, mis tagaks stabiilse maksulaekumise kahjustamata sealjuures ettevõtluskeskkonda.»

Eesti Õliühing on juba käivitanud laiema diskussiooni kaasates ettevõtteid ja nende esindusorganisatsioone muudest sektoritest, mida kütuse aktsiisipoliitika otsesemalt mõjutab. Konsultatsioonide eesmärgiks on hinnata laiemalt senise aktsiisipoliitika mõju ettevõtluskeskkonnale ning leida ühised seisukohad, mille pinnalt saaks pakkuda ideid aktsiisipoliitikat senisest mõistlikumaks kujundamiseks. Üheks Õliühingu prioriteediks lähitulevikus on osaleda aktiivselt kütuseaktsiisidega seonduvas diskussioonis ning osutada Maksu- ja Tolliameti koostööpartnerina riskidele, mis kaasnevad ebaproportsionaalselt kõrge aktsiisimääraga.

Jetoili juhatuse liige Deniss Kimmo rõhutas liigkõrge kütuseaktsiisi laiemat mõju majandusele ja tavatarbijale. «Mootorikütused on tooted, mille tarbimist saab tarbija või ettevõte küll piirata, kuid nende täies mahus asendamiseks puuduvad toimivad alternatiivid. Kütuse hind mõjutab otseselt või kaudselt pea kõigi toodete ja teenuste hindu ning seeläbi maksavad mootorikütuste maksutõusu kinni kõik Eestis elavad inimesed olenemata sellest, kas tegemist on autoomanikuga või mitte,» sõnas Kimmo.

Orlen Eesti juhatuse liikme Siret Liivamägi sõnul on küll palju kajastust leidnud piirikaubandus tavatarbijate tasandil, kuid märksa vähem on räägitud ettevõtjate olukorrast. «Teenimatult on avalikus diskussioonis tähelepanuta jäänud Eesti ettevõtjad ja transpordisektor eesotsas autovedajate ning nende klientidega. Ettevõtjate jaoks oli oma tegevuse ümberkorraldamine ning kohandamine naaberriikides tankimiseks keeruline, kuid praeguse Eesti maksupoliitika tõttu möödapääsmatu lahendus.  Koostöös teiste erialaliitudega peame vaeva nägema, et tuua meie  transpordisektori ettevõtjad tagasi Eesti turule. Täna jätavad nad kahjuks suure osa maksurahast lõunanaabritele,» sõnas Liivamägi.

Eesti Õliühing on kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis asutati 20. mail 1993. Õliühing koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Täna on Õliühingus 13 liiget, kelle  tegevusaladeks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles