Ratas peab võimalikuks uute Vene-vastaste sammude arutelu Ülemkogul (6)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeval Brüsselis Euroopa Ülemkogule saabudes, et Euroopa Liidu liidrid võivad oma kohtumisel arutada seoses Ühendkuningriigis korraldatud mürgitamisega ka võimalikke uusi sanktsioone Venemaale.

«Ma usun, et need debatid võivad täna olla laual,» ütles Ratas rahvusringhäälingu (ERR) küsimustele vastates. «Ma loodan väga, et Euroopa Liidu Ülemkogu võtab täna vastu ühise ja tugeva positsiooni selles küsimuses,» lisas peaminister. «Mõistme mürgitamisjuhtumi täielikult hukka, me usaldame oma partnerit, me usaldame seda infot, mida Suurbritannia meile annab,» rõhutas Eesti valitsusjuht.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk märkis oma sel nädalal saadetud kutses valitsusjuhtidele, et lisaks täieliku solidaarsuse väljendamisele Ühendkuningriigile seoses Salisbury rünnakuga peab Euroopa Liit tegema juhtunust ka «operatsioonilised järeldused».

«Seetõttu pakun ma keemiliste, biloogiliste, kiirgus- ja tuumavaldonna ohtude vastase valmisoleku tugevdamist, seda muuhulgas koostöö tihendamise kaudu Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning NATO-ga. Me peame samuti tugevdama oma võimekust seista vastu hübriidohtudele, sealhulgas kübervaldkonnas, strateegilises kommunikatsioonis ja vastuluures,» kirjutas Tusk.

Endine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia mürgitati närvimürgiga 4. märtsil Suurbritannias Salisburys. Sergeil on Briti ja Julial Vene kodakondsus ning mõlemad on jätkuvalt kriitilises seisundis haiglas.

Briti valitsuse teatel viitavad kõik märgid Moskva seotusele mürgitamisega ning Vene valitsus on keeldunud selgitamast, kuidas sai võimalikuks Nõukogude Liidus sõjalisel otstarbel välja töötatud närvimürgi Novitšok kasutamine Suurbritannias. Londoni sõnul oli Venemaal rünnaku sooritamiseks võime, motiiv ja tahe.

Briti peaminister Theresa May ütles neljapäeval Brüsselis Salisbury keemiarünnaku järel Euroopa Liidu liitlaste solidaarsusele apelleerides, et Venemaast lähtuv oht «ei tunne riigipiire».

«On selge, et Venemaa oht ei tunne riigipiire ning tõepoolest oli vahejuhtum Salisburys osa Venemaa agressiooni mustrist Euroopa ja oma lähinaabrite vastu,» ütles May Euroopa Ülemkogule saabudes ajakirjanikele.

Suurbritannia saatis rünnaku järel riigist välja 23 Vene diplomaati ja nende pereliiget - ühtekokku umbes 80 inimest - ja katkestas Moskvaga kõrgetasemelised kontaktid.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles