Inimese maha laskmises süüdistatud ekspolitseinik pääses karistusest (15)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rando Hõlpus.
Rando Hõlpus. Foto: Mihkel Maripuu

Süüdistuse järgi raskes joobes olles juhututtava maha lasknud ekspolitseinik Rando Hõlpus pääses lõplikult süüdimõistmisest, kuna riigikohus ei võtnud prokuratuuri kassatsioonkaebust neljapäeval menetlusse.

Ringkonnakohus mõistis Hõlpuse mullu 22. novembril talle esitatud süüdistuses õigeks, sest ei ole ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et ta oleks süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud. Hõlpuse süü kohta esinevad kahtlused, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluse käigus kõrvaldada. Vastavalt seadusele tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, märkis ringkonnakohus.

«Mis puutub aga Hõlpusele esitatud süüdistust ja maakohtu vaidlustatud otsuses tehtud järeldust, nagu oleks süüdistatav kannatanu kontaktlasuga kavatsetult tapnud, siis tuleb osutada, et olemasolevate tõendite valguses ei saa jõuda ilma kahtlusteta niisuguse järelduseni ja võimalikud on ka teised seletused toimunu kohta,» lisas ringkonnakohus mullu novembris.

Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu eelmise aasta 10. augusti kohtuotsuse tegemisel ja kriminaalasja arutamisel maakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldati materiaalõigust ebaõigesti. Maakohus on otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ning see on kolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. See omakorda on viinud olukorrani, kus maakohus on jätnud sisulise käsitluseta kaitsjate püstitatud versioonid toimunust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud materjalide hulgast välja kaitsjate tõendi - asjatundja ütlused - ning põhjendamatult jäeti rahuldamata kaitsja taotlus täiendava DNA-ekspertiisi määramiseks.

Kolleegium nõustus Hõlpuse kaitsjatega, märkides, et maakohtul tulnuks enne teo tapmiskoosseisule vastavuse hindamist analüüsida, kas arutataval juhul on üldse aset leidnud karistusõiguslikus mõttes teo kvaliteediga inimkäitumine. «Muuhulgas, tuginevalt asjatundja ütlustele, ei saa arutataval juhul seda asjaolu tõsikindlalt ja ümberlükkamatult tuvastatuks lugeda, sest ei ole välistatud, et kannatanu surma põhjustanud lask oli tingitud süüdistatava, või ka kannatanu automaatsest füsioloogilisest reaktsioonist – instinktiivsest haaramisliigutusest, mis leidis aset rüseluse või kukkumise käigus,» leidis ringkonnakohus. «On ilmne, et instinktiivse haaramisliigutuse toimumist ei kannatanu ega ka süüdistatava osas ei saa pidada ainuõigeks versiooniks toimunust, kuid niikaua, kui toimunu ei ole üheselt selge, ei saa seda kui ühte võimalikku versiooni välistada. See aga tähendab, et on võimalik, et tegu karistusõiguslikus mõttes ei leidnudki aset, millist väidet ei ole maakohus vähimalgi määral käsitlenud.»

Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja arutamine maakohtus olnud küll vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega, kuid siiski ei pidanud kolleegium vajalikuks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata. Kohus leidis, et asjas puudub võimalus koguda olulisel määral uusi tõendeid ning kogutud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates on selge, et nende põhjal ei ole võimalik Hõlpust talle esitatud kuriteos süüdi tunnistada.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Põhja ringkonnaprokuratuur, kuid riigikohus ei võtnud seda neljapäeval menetlusse. Seega jõustus Hõlpuse õigeksmõistmine lõplikult.

Hõlpusele esitati süüdistus selles, et ta üle-eelmise aasta 23. septembri õhtul tulistas Tallinnas Majaka tänava maja trepikojas teist meesterahvast rindkeresse, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal. Hõlpus ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.

Harju maakohus mõistis 10. augusti 2017 otsusega Hõlpuse süüdi tapmises ning määras talle üheksa-aastase vangistuse.

Hõlpuse kasuks mõisteti välja menetluskulud kokku ligi 12 200 eurot. Lisaks mõisteti riigilt Hõlpuse kasuks välja vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju 39,40 eurot iga päeva kohta, mil temalt oli võetud vabadus - kolmapäevase seisuga oli see summa 16 784,40 eurot. Tsiviilhagi jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles