Emmanuelle’i võlu põrgukuumuses

Merilin R. Jürjo
, TÜ teatriteaduse magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk lavastuses «Emmanuelle'i jälgedes», fotol Maarja Jakobson.
Hetk lavastuses «Emmanuelle'i jälgedes», fotol Maarja Jakobson. Foto: Gabriela Liivamägi / Tartu Uus Teater

Ahistamisega seostub esimese käitumisvalikuna põgenemine, vältimine ja enese kaitsmine. Kes ikka tahab lasta ennast ahistada. Ja et kõik ikkagi sellest aru saaksid, karjume hästi kõvasti (ja kõige kõvemini saab karjuda sotsiaalmeedias) «#metoo». Seesama hüüe tõi isegi Emmanuelle’i põrgust tagasi. «Mina ka! Mina ka!» hüüab naine punase põrgukuma taustal. Kuid tema ei põgene, vaid tuleb ja sunnib meid korraga rääkima.

Urmas Vadi on suutnud suurepäraselt kollase ajakirjanduse lemmikteema teatrilavale panna ja omapoolse vastulause öelda. Miks kriitik Merilin R. Jürjo nii arvab, seda saab teada arvustust lugedes. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles