Korteriühistute liit: ühistutel jäi saamata üle 48 miljoni euro toetust

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kortermaja Mustamäel.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tõdes laupäevasel Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil, et rekonstrueerimistoetust lootnud korteriühistutel jäi saamata üle 48 miljoni euro toetusraha.

Riigi otsus lõpetada kortermajade renoveerimistoetused ning asendada see üürimajade ehitamisega jätab liidu väitel raskesse rahalisse olukorda 200 ühistut üle Eesti, kes olid juba alustanud renoveerimistoetuse taotlemist ja teinud selleks vajalikke kulutusi, aimamata, et toetust ei saagi.

Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks. Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59 protsenti vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja praegu koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.

«Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust,» sõnas EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tema sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks praegu valmis taotlema suurimat 40-protsendilist korterelamute rekonstrueerimise toetust. Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Riigi plaani renoveerimistoetuste lõpetamise kohta kritiseeris foorumil teravalt riigikogu liige ja endine Tartu linnapea Urmas Kruuse Reformierakonnast, kelle sõnul tuleks vähemalt osa üürimajade projekti rahast suunata neile korteriühistutele, kes juba renoveerimisprotsessiga alustanud ning omalt poolt kulutusi teinud on.

Tagasi üles