Euroopa Komisjon avaldas esimese valeuudiste ja desinformatsiooni teemalise eurobaromeetri uuringu, milles uuriti kahte päevakajalist teemat: Euroopa Liidu elanike usaldust meediakanalite vastu ning valeuudiste alast teadlikkust ja nende mõju.
Graafik: Eesti elanikud on valeuudistega kaasnevate ohtude suhtes ELis kõige vähem kriitilised (4)
26. märts 2018, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on Euroopa Komisjoni tellimusel läbi viidud uuringust selgunud, et Eesti inimesed on ühed kõige enam meediat usaldavad inimesed Euroopa Liidus. Enim usaldavad Eesti inimesed raadiot (Eestis 87 protsenti uuringus osalenud inimestest, ELis keskmiselt 78 protsenti), kõige vähem aga sotsiaalmeediat ja suhtlusrakendusi (Eestis 52 protsenti uuringus osalenud inimestest, ELis keskmiselt 36 protsenti). Selge tendentsina joonistus välja, et Eestis ja ELis üldiselt on kõigi klassikaliste meediakanalite usaldusväärsus veebipõhiste kanalite omast kõrgem.
Ühtlasi leiti, et Eesti inimesed puutuvad enda hinnangul valeuudistega kokku harvem kui enamike teiste ELi riikide elanikud. Kui Eesti elanikest sattuvad valeuudiste peale vähemalt korra nädalas veidi enam kui pooled (54 protsenti uuringus osalejatest), siis ELis keskmiselt üle kahe kolmandiku (68 protsenti uuringus osalejatest). Eesti elanikest harvem puutuvad enda sõnul valeuudistega kokku vaid Leedu ja Soome inimesed.
Lisaks uuriti vastajatelt, kui kindlad on nad enda oskuses valeuudised ära tunda. Ligi kaks kolmandikku (64 protsenti uuringus osalejatest) Eesti inimestest leidis, et nad suudavad valeuudiseid eristada, Euroopa Liidu keskmine oli 71 protsenti. Kõige kindlamad on endas Taani elanikud, kellest 87 protsenti arvab end suutvat valeuudiseid tuvastada.
Küsides ohtude kohta, mida valeuudiste levik endaga kaasa toob, olid Eesti inimesed teiste ELi elanikega võrreldes vähem kriitilised. Eesti elanikest peab valeuudiseid ohuks demokraatlikule korrale umbes kolmveerand (74 protsenti uuringus osalejatest). Kõikides teistes ELi riikides on see näitaja kõrgem, ELi keskmine on 83 protsenti. Kõige enam peavad valeuudiseid ohuks demokraatiale Küprose (89 protsenti uuringus osalejatest), Hispaania (88 protsenti uuringus osalejatest) ja Kreeka (87 protsenti uuringus osalejatest) elanikud.
Uuringu viis Euroopa Komisjoni tellimusel läbi rahvusvaheline uuringufirma Kantar TNS. 7. kuni 9. veebruarini läbi viidud küsitluse valimisse kuulus 26 576 vähemalt 15-aastast Euroopa Liidu elanikku.