Vladimir Sazonov: mis on Saudi-Araabias toimuvate puhastuste taga?

Vladimir Sazonov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saudi Araabia kuningas Salman Moskvas
Saudi Araabia kuningas Salman Moskvas Foto: Mikhail Japaridze/Mikhail Japaridze/TASS/Scanpix

Orientalist Vladimir Sazonov kirjutab, et Saudi-Araabias käib kroonprintsi positsioonide kindlustamine.

26. veebruari öösel andis Saudi-Araabia kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud välja dekreedi, millega vallandas oma asesiseministri ja sõjaväe peastaabi ülema ning erru saadeti ka Saudi-Araabia õhuväe ülem. Kuningas Salmanil on selleks kõik volitused, kuna ta on samaaegselt riigi peaminister, kahe püha mošee hoidja (araabia k Khādim al-Ḥaramayn aš-Šarīfayn) ning Saudide kuningakoja ametlik pea.

Sisuliselt on Salman absoluutne despoot, riigi poliitiline ja usuline juht, kelle võim on peaaegu piiramatu ja kes võib teha mida tahab. Tegemist on jõhkra valitseja, kelle võimule tulekuga on riigis märgatavalt kasvanud surmanuhtluste arv, leidnud aset šiiitide jt. usuliste rühmituste tagakiusamine. Salman on samuti jõhker suhtluses opositsiooniga, mida ta surub maha julmal moel - näiteks 2015. aastal kinnitas ta apellatsioonikohus otsuse, et kahekümneaastane Ali Mohammed Baqir al-Nimr peab olema hukatud ristilöömise läbi vaid selle eest, et ta osales 2012 demonstratsioonis nn Araabia kevade raames Saudide režiimi vastu, siin ei lugenud ka see asjaolu, et siis oli ta veel alles alaealine.

Saudi Araabia on sekkunud ka teiste riikide asjadesse (nt Jeemeni ja Süüria kodusõtta), importinud radikaalset džihadismi ja toetanud terrorismi, mh olles al-Qaeda rajaja Osama bin Ladeni kodumaa. Kõik see teeb Saudi Araabia valitsusest ühe kõige hullema inimvastase režiimi.

Kuningas Salmani otsus sõjaväe juhtide osas ei tundu olevat pelgalt tujuka ja jõhkra vanamehe kius, vaid tegu on vägagi pragmaatilise sammuga. Kuigi need vallandamised Saudide sõjaväe ja riigijulgeoleku juhtkonnas tunduvad ootamatud, pole need sugugi nii üllatavad. Tasub pidada silmas ka seda, et need pole esimesed taolised juhtumid Saudide riigis, kus korraga lastakse lahti terve hulk tippametnikud.

Teadagi on Saudide kuningakoja teinud «puhastusi» riigi eliidis, sh kuninglikus perekonnas ja riigijuhtkonnas varemgi - näiteks üks viimaseid taolisi suuremaid «puhastusi» leidis aset alles hiljuti 2017. a. novembris, mil kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud andis käsu vahistada 11 printsi, vallandada ja arreteerida rea ministreid ja endiseid ministreid ning ärimehi, esitades neile süüdisusi korruptsioonis ja kavatsedes neilt ära võtta 800 miljardit dollarit.

Samas erinevus 2017. aasta novembri sündmustest seisneb kasvõi selles, et vallandatud kindralid nagu peastaabi ülem Abdul Rahman bin Saleh al-Bunyan seda puhku ei arreteeritud ega represseeritud - nad määratienam-vähem väärikatele ametikohtadele ning nad saavad endiselt riigilt head palka.

Kuid millised olid need põhjused, mis ajendasid Saudide kuningat Salmani vallandama ja saatma erru tippsõjaväelasi?

Põhjus nr 1:  poja ja tulevase kuninga tuleviku nimel. Kuna järgmiseks Saudide riigipeaks peab saama Salmani 32-aastane poeg kroonprints Mohammad bin Salman bin Abdulaziz Al Saud, kes on praegu esimene asepeaminister, kaitseminister ja oma isa kuningas Salmani  järeltulija, siis kuningas Salman teeb kõik, et poja valitsemine oleks tulevikus kindlustatud ja võim baseeruks tugeval alusel.

Selleks on vaja eemaldada mittelojaalsed ja kahtlased elemendid. Salman on juba üsna eakas - ta on 82-aastane ning ta kardab oma pesamuna pärast ning tahab igati kindlustada oma poja Mohammadi tulevikku, tugevdada ta võimu ja positsioone nii riigisiseselt kui ka välispoliitilisel areenil. Seega sõjaväe tippjuhtide väljavahetamine on kindlasti osa suuremast kroonprints Mohammadi võimu kindlustamisest tulevikuks, kuid see pole loomulikult ainus põhjus. Salmani püüdlustes kindlustada oma poja tulevikku võib näha vana traditsioonilist Lähis-Ida despootide poliitikat, mida rakendasid nii Araabia kaliifid, Osmani impeeriumi sultanid kui ka muistsed Lähis-Ida ainuvalitsejad.

Põhjus nr 2: võimuvõitlus kuluaarides. Saudide riigis käib mõnes mõttes ju võimuvõitlus. Saudide suguvõssa kuulub palju printse ja on palju potentsiaalseid tahtjaid saada järgmiseks valitsejaks. Kui Mohammad saab kuningaks, võib ta sattuda ohtu, sest rühm printse Saudide perekonnast võib hakkama õõnestama ta positsioone. Seetõttu tahab kuningas Salman nende kardinaalsete sammudega (ärimeeste ja printside vahistamine, sõjaväe juhtkonna vallandamine jne) ilmselt parandada nii Saudide riigi kui ka oma vereliini prestiiži, mis on viimasel ajal kannatada saanud (mh Jeemeni kodusõja tõttu) kui ka kindlustada poja tuleviku.

Põhjus nr 3: uue põlvkonna ja lojaalse sõjalise juhtkonna loomine. Kuningas Salman ja kroonprints Mohammad tahtsid vahetada välja sõjaväe vana kaadri veel mitmel teiselgi põhjusel. Esiteks: Salman ja Mohammad ei usalda enam vanu sõjaväejuhte ning vajavad uusi lojaalseid sõjaväejuhte, kes samal ajal oleks uue põlvkonna esindajad. Teiseks: Salman ja Mohammad ilmselt loodavad, et uue põlvkonna sõjaväejuhid tõstavad Saudide armee uuele kvalitatiivsele tasemele, juurutavad uusi meetodeid, tipptehnoloogiaid jne.

Põhjus nr 4: Iraanofoobia ja Lähis-Ida külm sõda. Saudid on Teheraniga juba aastakümneid  teravas vastaseisus, mis on tuntud kui Pärsia lahe külm sõda ja Iraani oht on Saudide jaoks tõsine probleem ja kuna Saudid on pikemat aega külmas sõjas võimsa Iraaniga, on ar-Riyad väga mures selle pärast ning loodab tõsta oma kaitsevõimet, et suuta seista vastu Iraani mõjuvõimule regioonis. Selle külma sõja viimase aja lahingutandriteks on olnud Süüria kodusõda, Katari kriis, Jeemeni kodusõda jne. Ka see sai ilmselt üheks põhjuseks miks Saudi Araabia vahetas välja vana sõjalise juhtkonna ja määras uue põlvkonna sõjaväelasi lootes et nemad aitavad kaasa Saudi Araabia relvajõude tõhusamale arengule.

Põhjus nr 5: Jeemeni kampaania ebaõnnestumine. Vanade kindralite vallandamise põhjuseks sai ka see, et saudide eesmärgid Jeemeni kodusõjas pole täidetud, sest sõjaline kampaania Jeemenis ei ole toonud ar-Riyadile oodatud vilju. Saudi Araabia otsustas sekkuda Jeemeni kodusõtta 2015. aastal, kuna 2014 hõivas riigis võimu Iraani toetusel püsiv šiiitlik houthide sõjaväeline grupeering ja kukutas Saudide poolt toetatud valitsuse. Saudi Araabia ja osa teisi Araabiamaid pidasid seda ebaseaduslikuks riigipöördeks ning kartes Iraani mõju jätkuvat kasvu Jeemenis ja laiemalt Araabia poolsaarel, otsustasid sekkuda Jeemeni siseasjadesse sõjaliselt.

Sisuliselt on Saudi-Araabia Jeemenis paljuski kaotanud, püstitatud eesmärke (nt Iraani mõju vähendamine regioonis) ei ole suudetud täita. Peale selle on Jeemeni šiia mässulised suutnud detsembris 2017. aastal panna ohtu isegi Saudide al-Yamma kuningliku palee ar-Riyadis, tulistadessinna Burkan 2-H rakette, mille saudid alla tulistasid. Kuid see polnud esimene kord kui houthide relvad olid suutelised tabama Saudide sisemaad.

2017. aasta lõpus avaldatud videos toonitas mässuliste liider Abdul-Malik al-Houthi, et Houthide rakettide arsenal ja kaugus on nüüdseks suurenenud ja lisas, et «Jumala tahtel ulatub meie pikk käsi ka teistesse kohtadesse». See ähvardus oli paljuski adresseeritud Saudide kuningakojale. Olukorra keerukust illustreerib veel üks asjaolu - nimelt alates sellest ajast kui Saudi Araabia ja tema liitlased sekkusid Jeemeni kodusõtta ning astusid Houthide vastu 2015. aastal, oli tapetud rohkem kui 8750 inimest. Jeemeni kodusõda on üks hullemaid humanitaarkriise maailmas, suuresti on sellele puhkemisele kaasa aidanud ka Saudi Araabia võimud. Saudide prestiiž on selle sõjalise sekkumise ja humanitaarkatastroofi tõttu Jeemenis saanud kannatada nii Lähis-Idas endas, kui ka Läänes.

Põhjusi, miks kuningas Salman vahetas välja sõjaväe juhid, on teisigi, kuid tasub silmas pidada, et Salman ja ta poja Mohammadi eesmärk seisneb samuti armee reformimises. Lisaks ehitatakse riigis uusi sõjatööstuse tehaseid, suurendatakse kaitsekulutusi, arendatakse uusi tehnoloogiaid ja tehakse kõike, et Saudi Araabia suudaks säilitada regioonis oma mõjusfääri ning tõrjuda tagasi Iraani suurenevat mõju.

Saudi Araabia on nõus koostööks ükskõik kellega - peamine on saavutada eesmärke. Ilmselt ka seetõttu otsustati suurendada koostööd Moskvaga relvatööstuse ja relvastuse ostmise valdkonnas ning Saudide riigis rajatakse ilmselt üpris varsti AK-103 automaate tootev tehas, lisaks on ar-Riayd allkirjastanud Moskvaga sõjalis-tehnilise koostöö lepingu 3,5 miljardi dollari ulatuses, muidugi, USA jääb Saudide jaoks olulisemaks partneriks ja liitlaseks. Kalašnikovi automaadid pole ainuke relv, mida Saudid Venemaalt ostavad - nt S-400 õhutõrje raketisüsteemi jne.  Samas võib Moskva rolli tõus regioonis ja koostöö arendamine Kremliga sõjanduse valdkonnas ohustada Saudide suhted Washingtoniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles