Herkel: presidendi valimine riigikogus räägib küpsusest

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andmas ametivannet riigikogu ees 9. oktoobril 2006. Arnold Rüütel kinnitab Toomas Hendrik Ilvese kaela Maarjamaa Risti.
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andmas ametivannet riigikogu ees 9. oktoobril 2006. Arnold Rüütel kinnitab Toomas Hendrik Ilvese kaela Maarjamaa Risti. Foto: Liis Treimann

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Andres Herkel leidis, et võimalus viia presidendivalimine eduka lõpuni juba riigikogus kõneleb pigem küpsusest.

«Ebaõnnestumine kolmes järjestikuses riigikogu hääletusvoorus, nagu see varemalt on juhtunud, ei näita meie demokraatia toimimist just parimas valguses,» kirjutas Herkel oma ajaveebis.

«Mis puutub vastaskandidaadi esitamisse või tema puudumisse, siis see jääb nüüd Keskerakonna teha. Ja oleks hea, kui nad oma kandidaadi esitaksid,» leidis ta.

«Debatt Eesti ees seisvatest probleemidest on kindlasti vajalik, samas peab presidendikampaania jääma parlamentaarse riigikorraldusega määratud raamidesse. Presidendi kompetentsi piiridest väljuvate lubaduste andmine tähendaks valijameeste ja avalikkuse petmist,» rõhutas Herkel.

«Kindlasti on paljudel president Ilvesele etteheiteid, kindlasti on paljude ootused ka kõrgemad kui presidendi võimalused. Aga on üks suur pluss. Minu meelest on Ilvesel presidendina erakordselt hea rolliteadlikkus just poliitilise mänguruumi mõistes. Ta mängib reeglite järgi, mitte reeglitega, nagu ekstravagantsed persoonid seda mõnikord teha tahavad,» toonitas poliitik.

«Parlamendile uueks arutamiseks tagasi saadetud seadused on üks hoob, mida president saab kasutada ja tahan riigikogu liikmena tagantjärele ütelda, et seda tehes on president Ilvesel olnud enamasti õigus,» sõnas Herkel.

President ei saa olla patroon poliitilisele ideele

«Kardan, et pealiskaudsem osa presidendile suunatud kriitikast ei saa Eesti presidendi rollist päris hästi aru. Probleemide tõstatajana, eetiliste hinnangute andjana ja põhiseaduse valvurina ei ole Eesti presidendil siiski otsest võimalust sisepoliitikat juhtida,» meenutas Herkel.

«Näiteks tegi IRLi volikogul üks küsijaist ettepaneku, et president Ilves võiks olla haldusreformi patroon. Presidendi vastus oli umbes selline: ma ei saa olla patroon poliitilisele ideele, kui selle taga pole kodanikuliikumist. Kui tekib tugev positiivne ja parteideväline kodanikualgatus, siis saab president seda toetada. Liiga suure initsiatiivi võtmine ilma toetava kodanikualgatuseta oleks tungimine täitevvõimu pärusmaale,» kirjeldas Herkel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles