Kuidas valmistub Ironmaniks Telia 5G programmijuht (1)

, Digitarga kaasautor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Allikas: Mattias Männi

Telia Võrguarenduse strateegia ja planeerimise osakonna juhataja ja 5G programmijuht Mattias Männi on seadnud eesmärgiks sel suvel läbida maailma üheks raskeimaks võistluseks peetava Ironmani triatloni, mis esmakordselt toimub siinsamas Tallinnas. Kuidas ta selliseks katsumuseks valmistub ja milliseid seadmeid kasutab tehnoloogiamaailma ning selle trendidega nii hästi kursis olev inimene, kirjutab Taavi Õmblus tehnoloogiaportaalist Digitark.

Lihtsustatult öeldes on Mattiase töö jälgida, kuhu suunas liigub tehnoloogia ja tarbimine ning kuidas need koos arenevad ja meie elu paremaks muudavad. Kuigi töö üheks osaks on ka tulevikutrendide ettenägemine, siis möönab ta, et tegelikult kipume unustama kui hea on meil juba praegu. Kiire internet või suurepärase kaameraga peopessa mahtuv telefon on vaid mõningad näited asjadest, mis veel 10 aastat tagasi olid kõike muud kui tavapärased.

Kuigi Mattias ei ole varasemalt sellises mastaabis võistlust ette võtnud, ei ole ta siiski spordikauge inimene ning erinevad reketi- ja pallialad, murd- ja mäesuusatamine, jooksmine jms on igapäevaelusse kuulunud varemgi. Sporti teeb ta enda sõnul selleks, et end nö taaskäivitada ja mõtted igapäevastelt teemadelt eemale saada. Eelistab eelkõige kestvusspordialasid nagu jooksmine ja rattasõit, sest kui näiteks meeskonnamängude puhul on oluline olla mängus sees ja sellele keskendunud, siis joostes saab keskenduda endale ja mõelda mõtteid, mis muidu pähe ei tulekski. See on ka aeg, millal Spotify’s uut muusikat avastada, mida siis enda playlist’idesse lisada.

“Minu parimad töised mõtted on tulnud ratta peal või joostes.” – Mattias Männi

Triatlonimaailmaga päris võõras Mattias siiski ei ole, sest varem on ta läbi teinud Ironman 70.3 võistluse, kus distantsid on täpselt poole väiksemad (1.9 km ujumist, 90 km rattasõitu ning 21,1 km jooksu). Kui seni on ta oma nõrgimaks alaks pidanud ujumist, siis nüüd ees ootavate distantside puhul on hirmutavamad just rattasõit ja jooksmine, sest vahemaad on väga pikad ning kui nende jooksul mõni vana vigastus välja lööb, on eelnevast treeningust olenemata lõpuni pingutada veelgi raskem. Triatloni eesmärkide püstitamises on Mattias pigem vaoshoitud kui üleliia entusiastlik. Seda just seetõttu, et selliseid distantse ta varem läbinud ei ole ja võib juhtuda, et varasemast treeningplaanist olenemata, läbib ta täispika maratoni ja 180 km rattasõitu esmakordselt just võistlusel. 

Spetsiaalne toitumiskava Mattiasel puudub, kuid põhireegel on süüa mitmekesiselt. Vastupidiselt toitumiskavale on treeningkava see-eest üpris range. Kui enne Ironmani treenis ta omalkäel, küsides aeg-ajalt nõu sõpradelt, siis praeguse kava on paika pannud tuntud triatleet Ain-Alar Juhanson, kellega suhtlemine toimub läbi eestlaste loodud keskkonna Sportlyzer, kuhu kogu treeningkava kirja on pandud. Et oma elu veelgi lihtsustada, mõõdab Mattias kõiki oma treeninguid spordikellaga Garmin Fenix 5, kust liiguvad andmed lisaks Sportlyzer keskkonnale ka rakendustesse Garmin Connect ja Endomondo. Nii ei ole tarvis manuaalselt treeninguid kirja panna või üles laadida ning ülilihtne on oma mõnusamaid treeninguid ka sõpradega jagada. Sõpradega jagamist peab Mattias oluliseks just emotsioonide edasiandmise ja motiveerimise pärast ja loodab, et mõni tema varahommikuse treeningjooksu ajal tehtud foto tõusvast päikesest magava linna kohal, motiveerib teisigi varem ärkama ja hommikujooksudega alustama. Lisaks põhjalikule ettevalmistusele on ülioluline ka korralik varustus. Näiteks, spetsiaalselt jalgade järgi tehtud ortopeedilised jooksutallad säästavad pikematel jooksudistantsidel jalgu ning elektroonilise käiguvahetusega jalgratas teeb käiguvahetuse täpsemaks ja kiiremaks ning rattasõidu turvalisemaks. Rattatreeningute täpsemaks mõõtmiseks kasutab Mattias nii võimsusemõõtjat kui ka kadentsiandurit, millest esimene võimaldab numbritesse panna mõlema jala väljundvõimsuse ning teine pedaalimissageduse eesmärgipärases vahemikus hoida. Jooksutehnikat ja basseinis läbitud vahemaad suudavad analüüsida nii Garmin Fenix 5 kui ka varem kasutusel olnud Polar V800.

Loe edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles