Maksimaalselt infot piiratud ajaga (4)

Neeme Raud
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Illustratsioon: Artur Kuus

Pange turvavööd kinni, teid ootab ees äge sõit, tuletatakse lõbustusparkides Ameerika mägedele sõitma minejaile meelde.

Umbes samamoodi vastas mulle teisipäeval Valges Majas pressiametnik, kui uurisin pärast turvakontrolli, kas ajakirjanikud lubatakse ka Ovaalkabinetti. «Selle presidendiga ei tea kunagi, olete ehk isegi märganud, et ta on sageli üsna etteaimamatu,» ütles nooruke pressiabi.

Üldjoontes järgis Trump siiski tippkohtumise stsenaariumi. Ja midagi sellist, nagu juhtus kaks päeva hiljem, neljapäeval Lääne-Virginias, Valges Majas ei toimunud. Nimelt pidi Trump selles suhteliselt vaeses Washingtoni-lähedases maaosariigis, kus toetus talle suur, kõnelema oma maksureformist, aga ta viskas valmis kirjutatud teksti üsna pea kõrvale, sest see oli igav. President otsustas hoopis rääkida teemadel, mis talle endale praegu pinget pakuvad: immigratsioonist, Mehhiko piirimüürist ja tariifidest Hiinale.

Teisipäeval luges Ühendriikide riigipea valmis kirjutatud lühikokkuvõtte pikemast USA-Balti ühisdeklaratsioonist kohusetundlikult ette, kuid nii enne kohtumise algust pressiga vesteldes kui ka selle järel pressikonverentsil pühendas ta enamiku ajast samuti teemadele, mis talle suuremat huvi pakkusid. Teleekraanilt nähtud (ilmselt lemmikkanalist Fox, spekuleeris New York Times) Ladina-Ameerika põgenikekaravanist, mis läheneb Ühendriikidele; sellest, et Ameerikal – erinevalt näiteks Balti riikidest ja teistest maadest – puuduvad «täielikult piirikontrolli seadused» (tänu minu eelkäijatele, rõhutas kõneleja); soovist saata USA-Mehhiko piirile Rahvuskaart ning tuua Süüriast ära Ühendriikide väed (mille kohta, nagu tema abid päev hiljem märkisid, ei ole mingit lõplikku otsust langetatud).

Et Trump ei olnud mõnda aega isiklikult USA pressiga suhelnud ja pikemat pressikonverentsi andnud, oli nii tema Balti presidentidele öeldud tervistussõnu, mis laienesid pikemaks tiraadiks kõigil muudel teemadel, kui ka kohtumisjärgset pressikonverentsi kuulamas arvukalt Ameerika ajakirjanikke. Kuid sõna neile eriti ei antud.

Kohe pärast Balti riigipeadele pakutud töisele lõunale eelnenud lühikest sissejuhatust hakkasid pressiabid ajakirjanikke saalist välja suunama. Et mina seisin otse ukse juures, ei olnud mul teist valikut kui pressiruumi tagasi minna. Ent kuna suur osa ajakirjanikke oli suundunud teadlikult uksest kaugemale, said nad ikkagi osa ka ametlikule tervitusele järgnenud Trumpi pikemast mõtete voolust.

Kui presidendile küsimuste esitamist spordiga võrrelda, siis oli kõigist ajakirjanikest kõige resultatiivsem Valges Majas tol päeval ERRi korrespondent Maria-Ann Rohemäe, kes seisis tervitussõnade ajal otse Trumpi vastas ning sai seal talle hüüda lausa kaks küsimust ja esitada pärast suurel pressikonverentsil, nagu olime enne kokku leppinud, veel kaks Eestile eraldatud küsimust.

Vastused ei andnud küll palju uut, kuid tõid Venemaa presidendi Vladimir Putini nime aruteludesse. «Putiniga võivad mul tekkida väga head suhted, aga ei pruugi,» ütles Trump mõlemal korral. Veel nimetas ta end kõige resoluutsemaks Venemaaga asju ajavaks lääne poliitikuks. («Meie saatsime äsja välja 60 Vene diplomaati, Saksamaa ja Prantsusmaa vaid neli!»)

Ameerika ajakirjanikest anti suurel pressikonverentsil sõna vaid ühele ning Trump ei jätnud kasutamata võimalust hõõruda rahvuskaaslastest reporteritele taas nina alla, et erinevalt tõsistest välisajakirjanikest (Baltimaadest!) esindavad paljud neist «valeuudiseid» vahendavat meediat.

Kui Eesti, Läti ja Leedu riigipea võtsid Valges Majas Ameerika mägedel sõitmise järel turvavööd, võisid nad olla rahul. Leedu president ei saanud küll koju naasta teadmisega, et Ameerika saadab sinna Patriot-tüüpi õhukaitsesüsteeme – huvi, millest Vilnius teavitas ajakirjanikke juba enne kohtumist ja mille vajalikkust rõhutas Leedu välisminister ka teisipäeva õhtul mõttekojas Atlantic Council.

Kuid Baltimaad viisid koju ühisdeklaratsiooni Ühendriikidega, milles rõhutatakse liitlassuhete olulisust ja raudkindlat pühendumust NATO 5. artiklile, ning ameeriklaste lubaduse anda 170 miljoni dollari eest sõjalist abi. «Maailma parimaid relvi,» rõhutas Trump.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles