Kohus vabastas ema tapnud mehe ennetähtaegselt vanglast (5)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu maakohus otsustas lõppeval nädalal vabastada ennetähtaegselt vanglast mehe, kes kannab karistust ema tapmise eest.

Kohus määras 52-aastasele Mart Uuetoale vanglast vabanemise järel katseaja, mis vältab 2019. aasta 16. veebruarini. Selel aja jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning lisakohustusena ei tohi tarvitada alkoholi ja peab läbima MTÜ Lootuse Küla pakutava rehabilitatsiooniprogrammi. 

Kohus leidis, et Uuetoa toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked, samas on kohtu hinnangul oluline, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus leidis, et Uuetoa on aru saanud ja teadvustanud oma kuritegu ja selle tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused. «On alust olla veendunud, et tema puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. Samuti arvestas kohus seda, et Uuetoa on praeguseks talle mõistetud 10 aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enamuse ehk rohkem kui üheksa aastat ja seitse kuud,» märkis kohus.  

Uuetoa on karistuse kandmise ajal läbinud mitu sotsiaalprogrammi, vabanemiseelse nõustamise, ta on osalenud vangla tööhõives, loobunud suitsetamisest, käinud kabelis ja õppinud iseseisvalt inglise keelt. Eelmisest aastast on Uuetoal küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus mitteheaperemeheliku suhtumise eest vangla varasse. Kohtu hinnangul ei olnud aga möödunud aasta augustis toime pandud rikkumine raske, mida kinnitab ka karistuseks määratud noomitus. 

Peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on Uuetoa puhul tema alkoholisõltuvus. Kohus pidas positiivseks, et Uuetoa on motiveeritud osalema rehabilitatsiooniprogrammis eesmärgiga hoiduda tagasilangusest ja naasta ühiskonda. Rehabilitatsiooniprogrammi läbimine võimaldab tegeleda tema alkoholiprobleemiga ja seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti pidas kohus oluliseks, et ta on vangistuses läbinud rehabilitatsiooni ja on ka ise veendunud, et suudab vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohus leidis, et Uuetoa on seadnud endale tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja teinud toimepandust vajalikud järeldused.

Kohtul on piisav alus olla veendunud, et ärakantud vangistus on avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohtu hinnangul on tema ennetähtaegne vabastamine vähem kui 11 kuud enne karistusaja lõppu kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna see tagab talle tulemusliku resotsialiseerumise. Samal ajal on oluline teostada tema üle ranget järelevalvet. Vabanemisel on Uuetoal olemas tugiisiku toetus ja kindel elukoht. 

Uuetoa ennetähtaegset vabastamist vangla ei toetanud, aga seda toetas prokurör.

Ema tapmise eest pika vangistuse saanud mehe karistus jäi lõplikult jõusse 2010. aasta jaanuaris, kuna riigikohtu loakogu ei andnud tema kaitsja kassatsioonkaebusele menetlusluba. Harju maakohus karistas Mart Uuetoad 2009. aasta mais tapmise eest 10 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning hiljem jättis süüdimõistmise jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.

Politsei sai kuriteo kohta teate 2008. aasta 16. augusti õhtul, kui Tallinnas Alevi tänaval asuvast korterist leiti 1936. aastal sündinud naise vägivallatundemärkidega surnukeha. Juhtunu uurimisel viitasid tõendid sellele, et naist oli peksnud tema poeg Mart Uuetoa, kes kohtu loal vahistati.

Prokuratuuri andmetel on meest varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures mitmel korral ema ründamise eest. Nii on kohus mõistnud mehe aastatel 2005-2008 korduvalt süüdi ema peksmises ja ka tapmisega ähvardamises.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles