/nginx/o/2018/04/09/7767633t1h549d.jpg)
Olen veendunud, et ei Elva vallavolikogu, Tartu linnavolikogu ega teisedki Tartumaa omavalitsused luba oma elanike heaolu ja elukeskkonda halvendada. Kuid millegi keelamine peab olema kaalutletud otsus ja vaja on teadmisi.
Peeter Laasik: kas Elva vald on tselluloositehase poolt? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas Elva vald on seotud Viljandi ja Tartu maakonda kavandatava puidurafineerimistehase kohta tehtavate uuringutega, mille ettevalmistus on ühiskonnas tekitanud laiema diskussiooni ning üles kütnud palju emotsioone? Praegu otseselt polegi. Kuid et Tartu linn pöördus kõigi Tartumaa omavalitsuste poole palvega toetada Tartu taotlust planeeringu peatamiseks ja edasiste uuringute ärajätmiseks, pidi ka Elva volikogu teemat arutama ja tegi seda 26. märtsi istungil.
Arutluse tulemusel oli meie arusaamine, et tehase planeeringu üle otsustamiseks peame esmalt vastama küsimusele, kas meil on otsustamiseks küllaldaselt infot või ei ole.
Hääletamisel arvasid 15 volinikku, et on vaja teha uuringuid olukorra täpsustamiseks, kaheksa olid uuringute vastu ja kuus jäid erapooletuks. Seega Elva volikogu enamus arvas, et on vaja täpsemaid uuringuid.
Uuringute jätkamise poolt hääletamine ei tähenda tehase rajamise poolt või vastu olemist, vaid soovi omada enne otsuste tegemist võimalikult palju ning täpseid andmeid. Seega spekuleerimine teemal, kas Elva vallavolikogu on tehase poolt või vastu, ei ole õige ja on pahatahtlik.
Tänapäeval peab tegema kõik otsused parimate teadmiste aluselt. Kui teadmised on ebatäpsed või puudulikud, on otsustamine meie kirjandusklassikast laenates «õunte pealt vaatamine». Ilmselt kujunevad klassikaks ka teaduste akadeemia presidendi akadeemik Tarmo Soomere sõnad «rohkem teadmisi on alati parem kui vähem teadmisi».
Olemata valdkonna spetsialist, on sageli kurb ja piinlik vaadata avalikus meedias meie teadlaste arutlusi. Küllalt kiirelt minnakse demagoogiasse, pruugitakse ebaolulisi argumente, võrdluseks esitatakse uuringuid, mis pole omavahel tegelikult võrreldavad. Kahjuks minnakse ka isiklikuks.
Juba need momendid näitavad, et meil ei ole korrektseid andmeid otsuste tegemiseks.
Ilmselt kujunevad klassikaks ka teaduste akadeemia presidendi akadeemik Tarmo Soomere sõnad «rohkem teadmisi on alati parem kui vähem teadmisi».
Planeeringut peatada soovijad on toonud esile argumendi, et planeeringu algatamise aluseks olev seadus on halb, seaduses on põhiseaduslik riive ja kohalike omavalitsuste autonoomiat ei ole selles seaduses küllaldaselt arvestatud.
Saan aru kohalike omavalitsuste reaktsioonist ja kui see nii on, siis ongi halvasti. Kõnealune seadus on kolm aastat vana, selle eelnõu algatas Taavi Rõivase valitsus ja riigikogu tolleaegne koalitsioon võttis selle vastu.
Valitsus saadab omavalitsusi puudutavad eelnõud alati ka omavalitsuste liidule, mille liikmed on suurem osa Eesti omavalitsusi ja ka Tartu linn.
Kui eelnõu riivas kohalike omavalitsuste õigusi, siis omavalitsuste liit pidanuks selle menetlemise vastu protestima. Praegu oleks konstruktiivne lähenemine, kui omavalitsuste liit haaraks seaduse muutmisel initsiatiivi. See seadus on veel küllalt värske, meie riigi õigusruumis on palju seaduse muutmise seadusi, ju siis tuleb ka seda seadust muuta.
Kindlasti on ühtsel omavalitsuste liidul rohkem mõju, luuakse pädev sõnastus ja kui saadakse kõigi omavalitsuste nõusolek, siis võtab vabariigi valitsus selle ettepaneku arutada.
Ma usun, et kohalike omavalitsuste survel võib Jüri Ratase valitsus muuta Taavi Rõivase valitsuse välja töötatud seadust, kui see tulevikus tasakaalustab riigi ja kohalike omavalitsuste suhteid.
Ei saa mööda vaadata tehase kavandamisel järjest kasvavatest emotsioonidest. Kahjuks näeb emotsioone kõigil tasanditel – tavalised inimesed, ametnikud, poliitikud, teadlased.
Ka Elva volikogus kasutati palju väljendeid «mina usun» või «mina ei usu». Ja oli emotsioone. See tähendab kahtlemata, et keskkonna teema läheb inimestele korda.
Emotsioonid on inimestele omased ja nende omamine on väga hea. Emotsioonid on teretulnud inimestevahelistes suhetes ja kindlasti peab ka tehase planeeringu puhul arvestama emotsionaalsete argumentidega. Kuid teisalt ütleb loogika, et alles siis, kui on olemas kõik kättesaadavad tõenduspõhised andmed.
Me imestame sotsiaalmeedias kontrollimatult levivate ebatõdede või pooltõdede üle, liiguvad erinevad spinnid, tõejärgne inforuum pakub meile järjest üllatusi.
Üldjuhul on need sõnumid suunatud inimeste emotsioone mõjutama. On selgunud ilmselt maalima mastaapseim infovargus Facebookist. Selle eesmärk oli inimeste andmete teadmise abil mõjutada nende valimiseelistusi. Samas me räägime, et Eesti võiks eristuda teadmistepõhise otsustamisega, teaduse minekuga tootmisse, tõepärase tuleviku kujundamisega.
Kui keegi rõhub rohkem inimeste emotsioonidele, mitte tõenduspõhistele andmetele, siis kindlasti ei ole eesmärk küsimuse realistlik lahendamine, vaid soovitakse saavutada oma kitsamaid eesmärke, näiteks valijate poolehoidu.
Olen veendunud, et Elva vallavolikogu, Tartu linnavolikogu ega teisedki Tartumaa omavalitsuste esinduskogud ei luba elanike heaolu ja elukeskkonda halvendada. Kindlasti peab tegema kaalutletud otsuse, mis võib olla ka ei. Kuid selle otsuse tegemiseks on vaja teadmisi.
