Enam kui 400 Eesti ühiskonnategelast nõuavad täna Postimehes ilmunud avalikus kirjas Rail Balticu seaduse tühistamist. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peab murelikest keskkonna aspektidest hoolimata siiski aru saama, et tegu on julgeoleku- ja geopoliitilise projektiga.
Jürgen Ligi: meil on Reformierakonnas allakirjutanuid, aga ka Rail Balticu entusiaste (6)
Meil on allakirjutanuid, aga ka Rail Balticu entusiaste.
Minu jaoks ei ole kirjas midagi uut, aga senise põhjal jätsin ise hääletamata. Ma ei karda valikuid, aga mind ei rahuldanud diskussioon, kus pool valiti hüsteeriliselt ja keelduti tunnistamast tegelikkuse vastuolulisust.
Olen öelnud, et mulle teeb haiget, et loodusesse ja hingedesse tehakse jälle üks haav, keegi kaotab elupaiga, keegi kodu või rahu, ning loodust, mulda, taimi, vett, loomastikku, maastikku ei saa enam kunagi tagasi.
Olin kohe kriitiline ka viisi peale, kuidas arvutati asi rahaks, tasuvust tõestati kaudsete, küsitavate ja mõõdetamatute mõjudega. Otsene vastuolu oli selles, et pikk vaade räägib transpordi kasvust, mis on täiendav keskkonnakoormus, arvutus aga maanteelt raudteele kolimisest. Aga enamus ei koli, vaid lisandub.
Samas suhtun taristu- ja kinnisvaraarendusse nii alati, liiga tihti on see pigem hoolimatus mugavuse nimel, aga ilma ka ei saa. Tõsiasi on, et taristut ei tohigi otsekasu järgi kaitsta ja Euroopa projektiraha lausa eeldab, et kinni makstakse otsese tulukuse puudus.
Enamgi, selle raha eraldamise lõplik argument oli julgeoleku- ja geopoliitiline – me taristu on pigem itta kui läände, vaim aga läände ja põhja. Lihtne on neil, kes lääne-skepsist ega ida-huvi ei häbene, minul mitte.
Majanduslikult on see suur raha, mis kokku on lepitud. Kui otsustamise protseduuride kallal võib jäädagi õiendama ja esile tuua iga rahulolematus ja teadmatus, siis suurem probleem veel on suutmatus enda allkirjadest kinni pidada. Täna meie, homme muus teemas teised, seda me ka ei taha.