Marti Aavik: Ossinovski hakkab Mikseriks

Marti Aavik Foto: Tairo Lutter / Postimees

Sotsid (SDE) on katsetanud sildistamise ja oma hädadele välise süüdlase otsimise mooduseid. Poliittehnoloogile on see võibolla loomulik, aga inimlikult ebameeldiv vaadata.

Lisaks ministriametist lahkumisele on SDE esimees Jevgeni Ossinovski meid viimastel päevadel üllatanud (!) sildistamist ja süüdistamist vältivate intervjuudega. See on suures kontrastis võrreldes varasemaga (alates kasvõi pimeduse-valguse kõnedest jmt) – vähemalt esimehe retoorikat kujundatakse ümber. Esialgu lasevad ülejäänud sotsid süüdlaste otsimisega ikka edasi.

Tasub meelde tuletada, et SDE populaarsuse langus on kestnud pikka aega. Võrdluspunktiks see, et Andrus Ansipi kolmanda valitsuse ajal (2011–2014) oli SDE opositsioonis ja üksiti mitmel kuul lausa kõige populaarsem erakond üldse.

Languse on sotsid ikka ise teinud ja seda pikema aja valikutega – võite ju rääkida oma tugevast meeskonnast, aga väljapoole ja mõõdikute järgi see kuigi tugev ei paista. Muuhulgas on selge, et 2015. aasta suvel uue esimehe valimise järel sisse toodud «võitluslikkus» pole SDE-le edu toonud. (EKRE on sellest võitnud ja intervjuude järgi paistab olevat nõksu mures: kaklusega on raske silma paista, kui pole vastast.)

Lugedes tagantjärele kirjeldusi SDE esimehe valimistest 2015 suvel, hakkab silma, et sotsid ise nimetasid endise esimehe Sven Mikseri ja Jevgeni Ossinovski seisukohtade erinevusi peaasjalikult taktikalisteks. Taktika vahetusega on mindud alt. Samas esimeest miskipärast vahetada ei taheta. Luuakse hoopis uut inimest – Ossinovski hakkab Mikseriks.

Eks vaatame, mis sellest välja tuleb, aga enne veel mõni märkus sotside viinavea kohta.

Võitlus alkoholismiga on peaaegu lollikindlalt populaarne teema. Kes oleks selle vastu, et mõnuainete tarvitamisega seotud kahjud väheneksid? Pealegi, inimene ise võtab sõpradega rõõmsalt šnabilivopskit, aga joodikud on ikka mingid muud inimesed (kelle tegevusvabaduse piiramine tundub üldiselt päris hea mõte?).

Sestap oleme pikkade-pikkade kuude vältel kuulnud sotsiaaldemokraate esitamas kõige kummalisemaid õigustusi aktsiisiga vindi ülekeeramisele. Nad ise tahtsid ennast kangesti vastutajaks rääkida. Ja lisaks, loomulikult vastutabki valitsuskoalitsioon ühiselt eelarve- ja maksupoliitika eest.

Lõpuks said ka SDE tegelased aru, et jutt ei käi juba ammu enam (populaarsest) võitlusest alkoholismiga, vaid väga suurest möödapanekust. Siis muutusid järsku süüdlaseks rahandusministeeriumi ametnikud – selle eest, et nad valitsuskoalitsioonile vastu ei hakanud.

Ja nüüd on süüdlased siis ajakirjanikud, kes ei saavat aru, et valitsuses on tööjaotus. Tuleb välja, et meil ei vastuta poliitikud, vaid hoopis ametnikud/analüütikud ühes teises «silotornis» ehk ministeeriumis. (Kas poliitilise juhi ülesanne ei olegi kuulata analüütikud ära ja siis oma peaga otsuseid langetada?)