Lõuna ringkonnaprokurör Allar Nisu meenutas prokuratuuri aastaraamatus, kuidas tal mullu tuli kohtus kaitsta röövpüüdja eest jõevähke ning vähkidele isegi DNA ekspertiis määrata.
Jõevähkidele tehtud DNA ekspertiis viis Lõuna-Eestis kurjategija tabamiseni (4)
11. aprill 2018, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nisu selgitab aastat kokkuvõtvas raamatus, et vahel ei tule prokuröril ja uurijal kaitsta mitte ainult kuriteo ohvriks langenud inimest. Näiteks tuli temal tegeleda juhtumiga, kus kannatanuteks olid ülekantud tähenduses täiesti tavalised jõevähid, laiemalt meie looduskeskkond.
Loo keskmes oli mees, kes teenis ebaseadusliku ja järjepideva suures koguses jõevähkide püüdmise ning nende turustamisega elatist. Tegu oli ehtsa röövpüüdjaga – lisaks vähkidele püüdis ta mitmest veekogust ebaseaduslikult ka kala, omamata kummagi liigi püüdmiseks ühtegi vajalikku luba.
2016. aasta augustis peeti mees tänu keskkonnainspektsioonile laekunud informatsioonile kinni. Tema juhitud sõiduki läbiotsimisel leiti 342 jõevähki, mis oleksid tõenäoliselt jõudnud röövpüüdja kasutuses olnud hoonesse.
Seal ootas vähke ise ehitatud basseinisüsteem, mida kasutati jõevähkide säilitamiseks ja kasvatamiseks. Basseinisüsteemist leiti veel kokku 1051 jõevähki ja hoonest tuvastati 24 vähimõrda.
Röövpüügi eest korduvalt väärteokorras karistatud mees oli oma tegevusega keskkonnainspektsiooni huviorbiidis olnud juba aastaid. Selle aastatepikkuse huvi tõttu õnnestus inspektsioonil tuvastada mitmeid võimalikke süüteoepisoode, kuid kõiki neist ei õnnestunud talle tõendamatuse tõttu inkrimineerida.
«Kinnipidamise järel väitis seaduserikkuja, et tema sõidukist avastatud jõevähid pärinevad tema tuttavale kuuluvast seaduslikust vähi- ja kalakasvatusest. Kuivõrd ta avaldas ka enda tuttava nime, sai viimane tunnistajana üle kuulatud – tunnistaja põhimõtteliselt kinnitas kurjategija kaitseversiooni,» kirjeldas Nisu.
DNA ekspertiis jõevähi päritolu kindlakstegemiseks
Uurijatel oli aga alust arvata, et sõidukist avastatud vähid pärinevad Tartumaal Kambja vallas asuvast Pangodi järvest. «Kahtlust kinnitas ka röövpüüdja kasutuses olnud telefoni kõneeristus, millest nähtus, et kurjategija oli kinnipidamisele eelnenud õhtul viibinud Pangodi järvel või selle vahetus läheduses,» kirjutas Nisu.
Selleks, et tõendada aga tõsikindlalt jõevähkide päritolu, määrati Nisu sõnul menetluse käigus praktikas teadaolevalt esmakordselt kaks ekspertiisi, mis kogumina andsid kindluse, et kurjategija valduses tuvastatud jõevähid on tõepoolest pärit Pangodi järvest.
Sisuliselt määrati autost leitud vähkidele DNA ekspertiis, mille tulemusel selgitati välja, et vähkide geneetiline profiil ehk DNA markerite genotüübisagedused vastasid Pangodi järve looduslikule vähipopulatsioonile. Teine ekspertiis tuvastas jõevähkide päritolu ränivetikate abil ja ekspertiisi tulemustest selgus, et autost leitud jõevähkide ränivetikafloora sarnaneb Pangodi järves kasvanud jõevähkidele.
«Seega oli ekspertiisiaktide näol olemas hea tõendusmaterjal, et kurjategija on püüdnud vähid ebaseaduslikult Pangodi järvest,» selgitas Nisu. Sellele vaatamata jäi Nisu sõnul õhku võimalus, et süüdistatav hakkab kohtus väitma, et tema ei ole jõevähke Pangodi järvest püüdnud. Polnud veel ühtki otsest tõendit, mis kurjategija püügitegevusega seoks. Samas oli teada, et tal oli aastatega tulnud oskus toimetada ebaseaduslikku püüki ülimalt konspiratiivselt.
Kohus andis loa röövpüüdjat jälitada. «Teadaolevalt oli see praktikas esimene või vähemalt üks väga haruldane kord, mil kohus väljastas loa jälitustegevuseks keskkonnavastastes kuritegudes kahtlustatava inimese suhtes,» tõdes Nisu.
Mullu maikuu lõpus avastati taas Pangodi järve püügile asetatud 33 vähimõrda, milles oli kokku 219 jõevähki. Tänu jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele tuvastati, et need asetas sinna just mainitud kurjategija.
Möödunud aasta30. oktoobril mõistis Tartu maakohus mehe süüdi ning karistas teda kokku kahe aasta nelja kuu ja 28 päeva pikkuse reaalse vangistusega. Varasemalt oli teda karistatud lähisuhtes toime pandud vägivallakuritegude eest, mistõttu oli tal veel kandmata karistus all.
Ebaseaduslik vähipüük on kaitstud karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb loodusliku loomastiku kahjustamist. Õigusnormi eesmärk on kaitsta nii keskkonda kui ka loomastikku ebaproportsionaalse kahju eest, seega kaitseb see ka jõevähke ja nende populatsiooni.