AINULT POSTIMEHES Jahmatavad kaadrid raudteevandaalidest: kus on mõistus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Raudteeõnnetuste arv on 2017. seisuga tõusuteele pööranud, oma osa täidavad hooletud, aga ka suisa pahatahtlikud liiklejad. 22 õnnetusest 10 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked, 12 otsasõidud raudteel viibinud inimestele.

Õnnetustes sai möödunud aastal vigastada 4 ja hukkus 13 inimest.  Võrreldes 2016. aastaga (13 õnnetust, 7 vigastatut, 1 hukkunu) on nii õnnetuste koguarv kui ka vigastatute ning hukkunute arv kahetsusväärselt tõusnud.

Õnnetuste peamine põhjus on liiklejate hooletus ning liiklus- ja ohutusreegleid eirav käitumine.

Eesti Raudtee kaamerasalvestised on jäädvustanud õnnetusjuhtumitele lisaks ka hulga vandalismiakte. Tõkkepuude mahasõitmine, rongi eest läbikihutamine, aga ka viimasel sekundil üle raudtee astumine on ahastamapanevad näited, mille puhul tihti ei mõisteta, et selline käitumine võib lõppeda traagiliselt.

Pealtnäha süütu tõkkepuu purustamine kujuneb ohtlikuks seetõttu, et inimesed, kes on harjunud tõkkest juhinduma, ei oma enam pidepunkti ning tähelepanu hajub. Eesti Raudtee hinnangul on tegemist väga olulise distsiplineeriva meetmega.

«Suhtume tõkkepuude maha sõitmistesse väga tõsiselt, mis tähendab, et peale igat tõkkepuu mahasõitmist või kuritegelikku lõhkumist esitame avalduse ka politseile, kellega koostöös teeme endast kõik oleneva, et antud isikud tuvastada ning kahju sisse nõuda,» sõnas Postimehele Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar.

«Kui tõkkepuu mahasõitmisel on võimalik kasutada sama tõkkepuud, siis selle taastamine maksab vähemalt 120 eurot, aga kui tõkkepuu läheb väljavahetamisele, on kahju juba kümme korda suurem,» lisas ta. Vandaalid saadakse üldjuhul kätte ning lisaks karistusele parandatakse tõkkepuu rikkuja rahakotist.

«Juba praegu on paljud Eesti Raudtee taristu ülesõidukohad varustatud kõrgema kategooria seadmetega kui seda näevad ette kehtivad õigusaktid. Siiski on meie soov ohutust suurendada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgneva kolme kuni viie aasta jooksul on võimalik ära katta pea pooled ehk 51 lisa ohutustehnika täiendust vajavad ülesõidud.»

Ohutusvarustuse täiendust saavad plaani kohaselt Lääne-Harju, Tapa-Narva, Tapa-Tartu projektides kirjeldatud ülesõidud.

Operation Lifesaver Estonia juhi Tamo Vahemetsa sõnul on raudteel ebasobiv käitumine vedurijuhile väga traumeeriv. Selleks ollakse küll valmis ning kalkulatsioon näitab, et keskmiselt nelja aasta jooksul satub rongijuht vähemalt ühte õnnetusse, kuid liiklejatel tuleb seda kahtlemata ennetada.

Vaata videot!

Tagasi üles