Paarismajadest said omanike teadmata üleöö korteriühistud (5)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohustuslikus korras moodustati korteriühitsud nii paaris- kui ka ridamajadesse.
Kohustuslikus korras moodustati korteriühitsud nii paaris- kui ka ridamajadesse. Foto: Mihkel Maripuu

Paarismajas elavad pered said ootamatult teada, et keegi neist peab nüüd hakkama korteriühistu esimeheks, sest riigi käsul on nende majja ühe arve tasumiseks moodustatud korteriühistu.

«Kui kaugele riik saab veel minna bürokraatia arendamisega...» imestab Tallinna külje all paarismajas elav Tiit, kes sai märtsi lõpus kohalikult veefirmalt Elveso teate lepingu lõpetamise kohta. Paarismaja uus leping aga oli sõlmitud korteriühistu nimel. «Vaatasin kalendrisse – aprillinaljaks veidi varavõitu,» sõnas Tiit.

Äriregistrist uurides selgus, et riik ongi nende paarismajale moodustanud korteriühistu. Tiidu arvates tehti ühistu ainult veearve esitamiseks, sest vee- ja kanalisatsiooni liitumispunkt asub kinnistu, mitte korteri piiril.

Arusaamatu muudatus

Kõikide muude kommunaalteenuste eest  (gaas, elekter, prügi, side jms) tasub kumbki maja pool eraldi. «Veeseaduse väikese muutmise asemel tehti uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, millega loodi lihtsalt ühe ropsuga juurde tuhandeid firmasid (MTÜsid),» imestas Tiit.

Mehe arvates võib sundkorras korteriühistu moodustamise mõte olla selles, et kui üks paarismaja elanik ei tasu veearvet, siis saab nõude esitada korteriühistu vastu.

«Samas on see absurd ja ei lahenda midagi – ilma juhatuseta esindame ühistut ühiselt ja kui ma võlgu olen nn ühistule, siis ma küll ei kirjuta alla minu vastu suunatud dokumentidele,» sõnas ta.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul ei ütle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, et kliendiks saab olla ainult korteriühistu. «Selle sätte sõnastus on, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu,» selgitas ta.

Sõltub liitumiskohast

Korteriomanik võib olla vee-ettevõtja kliendiks juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga antud seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Nende paarismajade puhul, kus mõlemal majal-boksil on eraldi liitumine, saab korteriomanik klient edasi olla, kinnitas Murumets.

Justiitsministeeriumi nõuniku sõnul kuulusid enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist kõik korteriomanikud (ka paarismaja korteriomanikud) korteriomanike ühisusse, mille tegevust reguleeris korteriomandiseadus. Tiidule tuleb senine kuulumine korteriühisusse aga suure üllatusena. «Juhitakse mingi hämaga jälle teemast kõrvale,» on ta veendunud.

Korteriühistuid on kokku Eestis 22 676, neist ligikaudu pooled on n-ö automaatühistud, mis kanti registrisse pärast seaduse jõustumist.

Inimeste teadmatus üllatab

«Hoolimata sellest, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus on vastu võetud juba aastaid tagasi, oleme täheldanud, et inimeste teadlikkus seadusega kaasnevatest muudatustest on olnud pigem tagasihoidlik,» sõnas veefirma Elveso juhatuse liige Indrek Metusa.

Ta lisas, et riigi moodustatavate ühistute temaatika ei puuduta mitte ainult paarismaju, vaid ka ridaelamuid.

Selliseid paaris- ja ridaelamuid, kus riik on peale korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist korteriühistu asutanud, on nende firma tegevuspiirkonnas suurusjärgus veidi alla 200. Metusa selgitas, et üldjuhul mõõdetakse paaris- ja ridaelamu elanike tarbitud veeteenuse kogust kinnistul asuva Elvesole kuuluva peaveearvesti näidu alusel.

«Kui paaris- ja ridaelamu korterisse on paigaldatud veel korteri tarbimist mõõtvad veearvestid, on peaveearvesti näidu ja korteriarvestite näitude alusel veearveid korterite vahel jagatud,» rääkis Metusa.

Ta rõhutas, et selline arvete jagamise teenus on tegelikult tavapärane raamatupidamisteenus, mida vee-ettevõtja õigusaktide kohaselt osutama ei pea ning mida on võimalik osta kõikidest korteriühistuid haldavatest või neile raamatupidamisteenuseid pakkuvatest ettevõtetest.

«Olukorras, kus vee-ettevõtja enam korteriomanike arvestite järgi arvestust ei pea, vaid lähtub pelgalt peaveearvesti näidust, esitatakse kinnistule peaveearvesti näidu alusel igal kuul üks arve,» rääkis veefirma juht.

Kinnistul moodustatud korteriühistu või korterite omanikud korraldavad arvete jagamise ise või ostavad teenust sisse. «Lihtsustatult võiks seda võrrelda arvestusega, mida me oleme seni harjunud nägema korruselamute puhul,» sõnas ta.

Aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse tõttu on nende klienditeeninduse töökoormus tõusnud, aga mitte eriti märkimisväärselt. Kuigi ajutine koormuse kasv võib olla täheldatav, siis pikas perspektiivis toob see Metusa sõnul kaasa hoopis töökoormuse vähenemise.

«Näiteks varem tuli paaris- ja ridaelamu korteriomandi võõrandamisel ja omaniku vahetumisel koostada ja allkirjastada iga kord uus leping, kuhu oli kantud uus korteriomanik. Ühistuga lepingu sõlmimise järel seda enam teha vaja ei ole,» rääkis ta. Lihtsamaks ja täpsemaks läheb kliendi kontaktandmete haldamine. «Eks sellise püsiva lepingupartneri puhul on positiivseid külgi veelgi,» tõdes ta.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse järgi on korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul vee-ettevõtja klient korteriühistu. Iga korteriomanik ei saa olla vee-ettevõtja kliendiks, sest vee-ettevõtja vastutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise eest liitumispunktini, mitte aga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni eest.

Kuna kortermajadel on üldjuhul üks ühine kinnistusisene veevärgi ja kanalisatsiooni süsteem, ei ole võimalik kortermajade korral jagada vee-ettevõtja kliente korteriomanike vahel, sest liitumispunkt vee-ettevõtjaga on korteritel ühine.

Nii on kortermaja vee-ettevõtja jaoks üks klient, sest vee-ettevõtjal ei ole õigust korraldada vee jaotamist kortermaja sees peale liitumispunkti. Erinev on aga olukord paarismajade korral, kus reaalselt on võimalik ehitada mõlemale kliendile eraldi liitumispunkt, sest paarismajade puhul on üldjuhul ka kinnistusisene veevärk ja kanalisatsioon eraldiseisev. Sellisel juhul on vee-ettevõtja jaoks tegemist kahe erineva kliendiga.

Viimast olukorda reguleerib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, mille kohaselt korteriomanik võib olla vee-ettevõtja klient ka juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Seega ei ole õige väita, justkui paarismajade korteriühistu moodustamine oleks vajalik veearvete maksmiseks.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles