Kaitsepolitsei tabas veel ühe Vene sõjaväeluure kaastöötaja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaitsepolitsei pidas eelmise aasta lõpus kinni Eestis tegutsenud Vene sõjaväeluure kaastöötaja, kes kogus infot elutähtsate objektide kohta.

Kaitsepolitsei ametnikud pidasid Eesti kodaniku Ilja Tihhanovski kinni eelmise aasta 10. detsembril ning esitasid talle kahtlustuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis seisneb riigireetmise eesmärgil suhte loomises või pidamises välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga.

Kahtlustuse järgi töötas Tihhanovski GRU heaks ning tema ülesanne oli samuti koguda informatsiooni riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid temale antud ülesandeid.

Kohus mõistis Tihhanovski aprilli alguses kokkuleppemenetluses neljaks aastaks vangi. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud.

Tihhanovski ja eelmise aasta alguses kinni peetud agendi Artjom Zintšenko kinnipidamine näitab, et Vene sõjaväeluurest, rohkem tuntud endise nimega GRU, lähtuv Eesti-vastane luuretegevus on viimastel aastatel pigem intensiivistunud, kirjutab kaitsepolitsei täna avalikustatud aastaraamatus.

Ilja Tihhanovski.

FOTO: Erakogu

Esimese GRU agendi, elamisloa alusel Eestis elava Venemaa Föderatsiooni kodaniku Artjom Zintšenko, pidas kaitsepolitsei kinni mullu 9. jaanuaril. Eelmise aasta 8. mail mõistis Harju maakohus ta süüdi välismaalase Eesti Vabariigi vastases vägivallata tegevuses ja määras talle karistuseks viis aastat vangistust.

Kaitsepolitsei kogutud andmetel värbasid Zintšenko 2009. aastal kaastööle GRU ohvitserid ning alates Eestisse kolimisest 2013. aastal osales Zintšenko luuretegevuses Eesti Vabariigi vastu.

Zintšenko ülesanne oli koguda informatsiooni riigikaitseliselt tähtsatest ning elutähtsat teenust osutavatest objektidest ja täita muid talle antud operatiivülesandeid. Ülesannete hulgas oli visuaalne luure Eestis paiknevate liitlasüksuste järele. Saadud informatsiooni edastas Zintšenko oma käitlejatele nii sidevahendite vahendusel kui ka Peterburis toimunud kohtumistel.

Tänavu 10. veebruaril vahetasid Eesti ja Venemaa Koidula piiripunktis Artjom Zintšenko Venemaal spionaažis süüdi mõistetud Eesti ettevõtja Raivo Susi vastu. Vahetus sai võimalikuks, kuna mõlemad pooled sõlmisid neid rahuldava kokkuleppe. Mõlemad isikud esitasid armuandmispalve, mille Eesti ja Venemaa president rahuldasid.

Eestist asüüli palunud Pihkva aktivist osutus FSB kaastöötajaks

Kohus karistas möödunud aastal viieaastase vangistusega Vene kodanikku Mihhail Petrovi, kes oli Eestist varjupaika küsinud.

Kaitsepolitseiamet märgib oma neljapäeval avalikustatud aastaraamatus, et lisaks Vene sõjaväeluurele GRU paistab jätkuvalt Eesti vastu suunatud luuretegevusega silma Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB).

Mihhail Petrov.

FOTO: Kaitsepolitseiamet

Möödunud aasta 17. oktoobril karistas kohus viie aasta pikkuse vangistusega Venemaa kodanikku Mihhail Petrovi, keda süüdistati välismaalasena Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

"Petrov tegi koostööd FSB-ga alates 1990. aastatest ning kogus ja edastas FSB-le muu hulgas informatsiooni kaitsepolitsei hoonete, töötajate, sõidukite ja kaitsepolitseinikega kontakte omavate isikute kohta. Samuti oli Petrovi ülesandeks Eesti Vabariigi elanikega kontaktide loomine, arendamine ja hoidmine ning isikute ja nende suhtlusvõrgustikku iseloomustava informatsiooni kogumine ja edastamine FSB-le," seisab aastaraamatus.

Kapo peadirektor Arnold Sinisalu sõnas, et Petrovi näol oli tegemist inimesega, kes küsis Eestist varjupaika. Vastuseks küsimusele, kas kaitsepolitsei on ka varem tundnud huvi Eestist varjupaika küsinud inimese vastu, sõnas Sinisalu, et tegemist on esimese juhtumiga, mida amet avalikult kajastab.

Sinisalu kinnitas, et tegemist on Pihkva laste kunstikooli direktori ja võitluskunstide treeneri Mihhail Petroviga.

Pihkva laste kunstikooli direktor ja võitluskunstide treener Mihhail Petrov palus möödunud aastal pärast 22. juunil korraldatud sõjavastaste lastejoonistuste võistluse korraldamist Eestilt poliitilist varjupaika.

«Sain eelmisel õhtul mitmest allikast infot, mille võib kokku võtta järgnevalt: ma ületasin teatud piiri,» ütles Petrov veebikülje micetimes.asia teatel. «Pidin kiirkorras riigist lahkuma, koheselt pärast treeningut, ehk siis seljakoti, kimono, lühikeste pükste ja särgiga,» lisas Petrov. Ta märkis, et esitas dokumendid asüüli taotlemiseks ning lisas, et ei tule tagasi.

Petrovi vastu hakkas väidetavalt huvi tundma FSB Pihkva oblasti põhiseaduse kaitse osakond.

Karistuse sai veel üks FSB kaastöötaja

Rööbiti Petroviga sai lõpliku kohtuliku lahenduse Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Albert Provornikovi juhtum, kui 4. oktoobril 2017 karistas kohus Provornikovi Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest vangistusega kolm aastat.

Albert Provornikov.

FOTO: Kaitsepolitseiamet

FSB värbas Provornikovi salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite, Kuperjanovi jalaväepataljoni väeosa ning Kaitsepolitseiameti hoonete kohta.

Tagasi üles