Arborist läks kurele pesamures appi

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurepesa kohendamas oli arborist Martin Pau elus esimest korda.
Kurepesa kohendamas oli arborist Martin Pau elus esimest korda. Foto: Margus Ansu

«Ega kurg ole helikopter,» nentis pärnaladvast paistvat kurepesa vaadates Martin Pau eile pärastlõunal, enne kui ise latva pesa juurde ronis. Põhjus ronimiseks ja ütlemiseks lihtne: toekas ja aastaid kasutatud kurepesa oli pärna noortest kasvudest niimoodi ümber piiratud, et suured linnud ei mahtunud enam ligi. Nad pidanuks pesale laskuma ja sealt lahkuma püstloodis.

Lohkva küla talumees Aivo Sauman, kes päästetööd tellis, teadis rääkida, et paar viimast aastat on kured käinud küll pesa vaatamas, aga pesitsema pole jäänud. Ometi on seal taluõue servas kured pesitsenud aastakümneid. Esmalt kuuse ladvas, kui aga see kuivas ja murdus, siis pärna otsas, kuhu pesaaluseks seatud vankriratas ja suured ladvaoksadki olid tagasi lõigatud.

«Tavaliselt tuleb meie isane aprilli alguses, aga tal vist sai kaasa hukka, seal pesal ta leinas üksi tükk aega, aga siis leidis uue paarilise, aga sellega kolis mujale, siin käima jäid nad ikka,» rääkis Sauman. «Tahaks neid muidugi tagasi, hea lähedalt vaadata. Kurg on huvitav naaber.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles