Vastupidiselt sõidujagamisettevõttele Uber kehtestatud karmidest nõuetest ei pea Eesti riigivõim vajalikuks asuda Eesti seadustesse kuidagi eraldi sisse kirjutama selliste platvormide nagu Airbnb ja booking.com ning nende vahendatud üürielamispindade nõudeid.
Lühiajaliste üüripindade vahendajad teevad Eestis kahtlematult head äri. Ainuüksi esimeses kvartalis maksis Airbnb Eesti riigimakse 71 722,34 eurot ja tema konkurent Booking.com 32 617 eurot. Tegemist on käibemaksu summaga, kuna kontoreid ja töötajaid need ettevõtted Eestis ei oma. Kuna tegemist ei ole majutusteenusega, siis on käibemaksumäär 20 protsenti mitte 9 protsenti nagu erisusena hotellidele ette nähtud on.
Seega maksud laekuvad ja platvormide endiga paistabki olevat kõik korras ning küsimus on pigem selles, kas nende vahendatavad pinnad ei ole saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid võrreldes hotellide ja teiste ametlike majutusasutustega. Näiteks selles osas, kas riik suudab tagada maksude kogumise nende pindade väljaüürimiselt omandatud tulult või kas nende puhtus ja turvanõuded on allutatud mingisugustelegi normidele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse juhi Madis Ehastu hinnangul on riigi seisukohalt oluline jätta ruumi innovatsioonile, kuid sealjuures on väga tähtis maandada riskid, mis võivad puudutada nii teenuse tarbijaid kui osutajaid.
«Tagasiside Eesti ettevõtjate katusorganisatsioonidelt seoses Airbnb ja booking.com-iga on eelkõige see, et riiklik järelevalve ei suuda piisavalt tõhusalt kontrollida kõikide väikeettevõtete ja ka eraisikute üüritulude deklareerimist, mistõttu ausalt deklareerivad ettevõtjad on kehvemas konkurentsipositsioonis,» sõnas Ehastu.
Samas on üüritulu deklareerinute arv viimastel aastatel kasvanud. Maksu- ja tolliameti esindaja Rainer Lauritsa sõnul on amet Airbnb esindajaga ka kohtunud ning nad on näidanud valmisolekut teha maksustamisalast infojagamist oma portaali kasutajate seas. «Hetkel suhtlus sel teemal veel käib,» ütles Laurits.
Mis puutub üüritava eluaseme tuleohutuse ja hügieeninõuetesse, siis need on Madis Ehastu sõnul samad, mis kõikides elamiseks mõeldud majades ja korterites, kus peavad olema paigaldatud näiteks suitsuandurid, olemas olema puhas vesi ja täidetud muud tavapärased nõuded.
MKMi seisukoht ongi, et seni ei ole olnud vajadust muuta üürile antavates kodudes nõudeid karmimaks kui need nõuded, mida kõik elamuomanikud juba oma kodudes täitma peavad.
Kui Eestil seadusandlikud plaanid puuduvad, siis Euroopa Liidu tasemel on aprilli lõpus avaldatamas määruse eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas lahendada ka majutusettevõtete jaoks aktuaalseid küsimusi.
Majutusvahendusettevõtete maksustamise teemat ei olnud valmis ainsana kommenteerima rahandusministeerium.
2008. aastal San Franciscos asutatud Airbnb on kasvanud kiiresti ja tegutseb 192 riigis.
Riigikogu majanduskomisjoni liikge Kalle Palling kinnitas kahe aasta eest, et valmimas esialgne nägemus sellest, kuidas võiks olla Eestis sarnaselt Uberiga seadustega reguleeritud majutusteenuste vahendaja Airbnb tegevus.
KOMMENTAAR
Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevjuht
Tegemist on mõnevõrra uue nähtusega, kui räägime majutusteenuse jagamisest ja külaliskorteritest Eestis. Mõistame, et on tekkinud uus ettevõtlusvorm ning sellega seoses on ka teema laiem.
Kuigi külaliskorterid on juba mõned aastad siin tegutsenud (mitme allika järgi: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuring 2016. aastal on Eestis ca 3000 külaliskorterit, nendest ca 800 Tallinnas) on see teema aktuaalne ka teistes Euroopa riikides.
Meie kolleegidega Euroopa Hotelli Liitude katuseorganisatsioonist HOTREC oleme pidanud jagamismajanduse teemal arutelusid juba viimsed 5 aastat. Seega on teema laiem kui üks riik või üks linn. Mitmes Euroopa riigis on see küsimus lahendatud linnade ja kohalike omavalitsuste tasandil, näiteks Amsterdamis ja Berliinis, mistõttu võib-olla ongi keeruline ühtset Euroopa praktikat ellu viia. Aga töö selle nimel käib.
Linnad, kes on konkreetsed regulatsioonid sisse viinud, näiteks ajaline piirang (kuni 60 päeva aastas võib oma korteri välja rentida) või tulu saamise piirang (näiteks kuni 20 000 EUR aastas renditulu) kinnitavad, et suurim väljakutse on nende nõuete kontrolli tagada. On häid näiteid, kus naabrid ise kontrollivad ja annavad siis ametkondadele märku, kui näiteks päevade piir on üle läinud või lühiajaliseks rendiks antud korterites toimuv ei vasta heakorra reeglitele.
Konkreetseid lahendusi veel ei ole. Ootame ELi koostatud jagamismajanduse mõju-uuringut, mille põhjal majandus- ja kommunikatsiooniministeerium järgmised tegevused planeerib.
Teemat uuritakse pidevalt. 2015. aastal tegi EAS uuringu külaliskorterite kasutamise kohta. Selgus, et Tallinnas oli sel aastal pakkumises 438 121 ööbimist ning vastavalt nõudlusele oli külaliskorterites 120 732 ööbimist, keskmise hinnaga 55 EUR öö, mis tegi kogu tuluks ca 6,6 miljonit eurot.
Oleme sel teemal pidanud palju arutelusid maksu- ja tolliametiga, kes on ka aktiivses dialoogis jagamismajanduse ettevõtete liiduga.
Küsimus on selles, kuidas tagada sarnased tegutsemisepõhimõtted ja nõuded ettevõtetele – maksud, turvalisus, hügieen – kes tegutsevad sarnases valdkonnas.