Metsanduse visioonikonverents: „Eesti metsandus 2030”

Sisuturundus
, reklaamartiklite toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Metsanduse visioonikonverents

19. aprillil tuleb taas see päev, mil kord aastas koguneb kogu metsasektor Tartusse kokku, et vaadata üle tuttavad näod, teha kokkuvõtteid ja arutleda koos metsanduse tuleviku üle. 

VAATA OTSEÜLEKANNET SIIT!

Eesti Metsaselts kutsub teid metsanduse Visioonikonverentsile, mis leiab aset 19. aprillil Tartus, Dorpati konverentsikeskuses.

Visioonikonverentsi teemaks on sel aastal „Eesti metsandus 2030”. Visioneerime seda, mis ootab meid ees järgneval kümnendil, kui käiku on läinud uus metsanduse arengukava. Ettekanded tulevikust saavad olema põnevad ja intrigeerivad.

Üle ega ümber ei saa me palju kirgi kütnud teemast – süsinikust ja metsamajandamise seosest kliimamuutustega. Peaesinejaks on sel aastal professor Tomas Lundmark Rootsist, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist. Tema on üks neist, kes kirjutas alla Euroopa teadlaste ühispöördumisele, kus väidetakse, et metsi peaks kliimamuutuste leevendamiseks julgemalt majandama, sest ilma metsa majandamata langeb juurdekasvutempo ja võime süsinikku siduda. Professor Lundmark avab seda väidet põhjalikumalt ja räägib metsade rollist tulevikus.

Süsinikust meie metsades annab ülevaate Eesti maaülikooli metsandusteadlane Jürgen Aosaar. Selgitame, millised on Eesti erinevate metsaökosüsteemide süsinikuringete senised uurimustulemused ja arutleme selle üle, millised võimalused on metsade süsinikusidumise võimet parandada mõistlikult ja sihipäraselt majandades. Majandamine ei tähenda siin üksnes lageraiet, vaid väga olulised on näiteks puuliigi valik metsa uuendamisel, õigeaegsed harvendusraied, raieringi pikkuse optimeerimine ja metsakuivendamine.

Metsameeste jaoks kõige huvitavam teema on kindlasti RMK metsakorraldusosakonna juhi Veiko Eltermanni uurimus tulevikuressursist, kus ta püüab leida vastuseid küsimustele, kui suur võiks olla riigimetsade uuendusraiete pindala lähikümnendil, Eesti Vabariigi 200. juubeli ajal ja missugused on siis metsad, mida majandame või mille majandamisest oleme loobunud.

Prof Jaan Kers Tallinna Tehnikaülikoolist ja Jüri Külvik Lemeks Grupist pakuvad vastuseid küsimustele, milline on puidu kasutus tulevikus ja millised on võimalikud arengud Eesti metsa- ja puidutööstuses 10 aasta pärast.

Majanduse poole pealt tuleb rääkima prof Kadri Ukrainski Tartu Ülikoolist, kes analüüsib, milliseid stiimuleid tuleb muuta Eesti arengumudeli muutmiseks. 

Lisaks traditsioonilistele teemadele oleme arengukavast lähtudes toonud sisse ka teisi teemasid. Mõtestame lahti, mida mõeldakse metsa kultuurilise ja sotsiaalse funktsiooni all metsamehe vaatenurgast ja millised tingimused peaksid olema täidetud, et need rollid oleks tulevikus hästi kantud. Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür arutleb selle üle, kuidas ajal, mil me soovime üha enam metsasid looduskaitse alla võtta, tagada seda, et looduskaitse ei muutuks pelgalt kvantiteediks, vaid oleks kvaliteet.

Kinnitatud esinejad: prof Tomas Lundmark (Rootsi), Jürgen Aosaar (EMÜ), Tarmo Tüür (ELF), Veiko Eltermann (RMK), prof Kadri Ukrainski (TÜ), prof Jaan Kers (TTÜ), Jüri Külvik (Lemeks AS), Jürgen Kusmin (RMK)

Vaata lisainfot konverentsist siit!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles