/nginx/o/2018/04/17/7793953t1h322d.jpg)
Parima ja halvima seaduse žürii esimees Allar Jõks andis teisipäeval parimat tunnustava auhinna üle riigihangete seaduse ettevalmistamise eest vastutanud komisjoni esimehele Aivar Kokale.
Allar Jõks: parim seadus sünnib põhimõttel «tark ei torma» (1)
/nginx/o/2017/02/17/6350917t1h5bc5.jpg)
17. aprill 2018, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenusmajanduse Koda ja Postimees on parima ja halvima seaduse võistlust läbi viinud seitse aastat. Eesti õiguskultuur on selle aja jooksul paranenud, mõneti kindlasti ka hea õigusloome tava võistluse tõttu.
Maailm muutub meie ümber iga päev keerulisemaks ja nii ka õiguskord. Seetõttu vajab Eesti õiguskord pidevat «tehnohooldust». Sellest on kantud ka võistluse žürii aastate jooksul tehtud ettepanekud õigusemeistritele. Lähenevate valimiste valguses on huvitav jälgida, kui oluliseks peavad erakonnad hea õigusloome tava järgimist ja mida lubatakse selle parandamiseks ette võtta.
2015: «Mida ette võtta, et koalitsioonileping ei oleks õiguse loomisel mõtlemise lõpp, vaid dialoogi algus? Riigikogu kvalifitseeritud vähemusele antud õigus pöörduda riigikohtusse võiks õigusloome teerulli indu vähendada ja sunniks ka opositsiooni erinevaid osalisi koostööd tegema. /…/ Kuigi põhiseadus otsesõnu ei keela rumalaid otsuseid, võiks kõik eelnõud läbi lasta terve mõistuse filtrist.»
Tuleb loobuda katsetest õigusele peale suruda mitteomaseid rolle – õpetada inimesi käituma ja tagada ühiskonna moraal.
2017: «Kuidas pidurdada turbomenetlusi, mis võimaldavad sisuliselt kahe nädalaga seadustada kõik «kibekiired ja hädavajalikud» sammud? Kaaluda võiks riigikogu kodukorraseaduse muutmist nii, et nn äkkmenetlusi saaks poliitilise tahte seadustamisel kasutada ainult erakorralistel asjaoludel. Ja vaikiv kokkuleppe võiks olla, et valitsuse vahetus ei ole selline asjaolu. /…/ Selleks et õiguse loomist kaitsta pelgalt usule või veendumusele tuginevate otsustajate eest, võiks kaaluda riigikogu komisjonide võimekuse tõstmist nõunike arvu suurendamise abil. See oleks ka üks võimalus vähendada riigikogu kummitempli rolli.»
2018: «Mida soovitada õigusemeistritele, et Eesti Vabariigi õiguseloomist ei iseloomustaks järgmisel aastasajal ütlemine, et «üheksa korda lõika, üks kord mõõda, eks hiljem paistab»?»
Halvima seaduse muster on läbi aastate olnud järgmine. Uue valitsuse ametisse astumisel üritatakse saja päevaga enamik valimislubadustest ellu viia. See tähendab turbomenetlust ja tooreid algatusi, sealhulgas kobarseadusi. Parimad seadused on aga ette valmistatud põhimõttel «tark ei torma».
Õiguspoliitika uutes arengusuundades võiks kokku leppida, et sada päeva enne valimisi ja sada päeva pärast valitsuse ametisse astumist seadusandlik konveier seisab. Ainult nii on võimalik jahutada indu valijate ahvatlemiseks esimene pähe tulev mõte paragrahviks sepistada.
Hirm saada rünnatavaks tapab eos julguse karjast eristuda. Arutelus asendab teadmist veendumus ja argumenti kaigas, väärikuse asendab hirm häbistamise ees. Ühise kahjuna kaotab ühiskond võime eristada tõelisi hädasid näilistest, tegelikke ohtusid kunstlikest. Tulemusena hõivavad arvamuste turuplatsi teemad, millel pole Eesti tulevikuga suuremat pistmist.
Et kirjeldatud tume stsenaarium siinmail teoks ei saaks, tuleb loobuda katsetest õigusele peale suruda mitteomaseid rolle – õpetada inimesi käituma ja tagada ühiskonna moraal.