Riigikaitse saab järgmise nelja aastaga 2,4 miljardit eurot

Jalaväe soomukid CV-90 Adaži polügoonil toimunud õppusel.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS

Kaitseminister Jüri Luige kinnitusel annab valitsuses kokku lepitud riigieelarvestrateegia kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse. Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot.

«Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline,» ütles Luik.

Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada.

Lisaks kahele protsendile finantseerib valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

Valitsus alustab ka 2021. aastal uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku täiendavalt 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Kaitseminister peab tähtsaks otsust tõsta kaitseväelaste töötasu selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka.

Luik tõstab eraldi esile kaitseväe käsirelvade uuendamise, 1. jalaväebrigaadi relvastamise lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamise.

Tähelepanuväärsed on ka Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

«Nelja aasta pärast asub ajateenistusse 4000 ajateenijat, mis eeldab ühelt poolt investeeringuid väljaõppesse ja majutusse, teisalt noorte teadlikkuse kasvatamist isamaalise hariduse programmi abil,» rääkis Luik.

Inimvara väärtustamiseks panustatakse riigieelarvest ka veteranipoliitikasse ja Kaitseliidu tegevuse tõhustamisse.

Tagasi üles