Tallinna ringkonnakohus rahuldas riigiprokuratuuri kaebuse ja otsustas, et Harju maakohtul tuleb Tallinna Sadama kriminaalasi hoolimata vigasest süüdistusaktist menetlusse võtta.
Ringkonnakohus: Tallinna Sadama kriminaalasi tuleb menetlusse võtta (6)
18. aprill 2018, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus saatis süüdistusakti tagasi Harju maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus, teatas kohus pressiteatega.
Riigiprokurör Laura Feldmanis väljendas head meelt, et Tallinna ringkonnakohus rahuldas riigiprokuratuuri määruskaebuse. «Sarnaselt prokuratuuriga on ka ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Sadama süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides, milles oleme algusest peale kindlad olnud,» kinnitas ta.
Maakohus heitis oma 26. veebruari määruses riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes.
Maakohtu hinnangul ei olnud arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ja mida taunitavat näeb prokuratuur osas süüdistuses kirjeldatud tegudes.
Seevastu ringkonnakohtu hinnangul on süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides.
Kolleegium asus seisukohale, et süüdistusakti tagastamine prokuratuurile on põhjendatud siis, kui ei ole kajastatud kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud asjaolud ning süüdistus on koostatud selliselt, et see takistab kohtulikku arutelu, seda eelkõige olukorras, kus süüdistuse sisu on keeleliselt või muudel põhjustel põhjendamatult raskesti arusaadav. Käesoleval juhul ringkonnakohus selliste etteheidetega ei nõustunud.
Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise aja määratluse osas. Trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole aga aluseks selle tagastamisele, vaid neid on prokuröril võimalik parandada kohtuliku uurimise käigus, märkis ringkonnakohus oma määruses.
Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude laialivalguvuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on faktiliste asjaolude sedavõrd üksikasjalik kirjeldus oluline just selleks, et anda nendest asjaoludest ning iga konkreetse süüdistatava tegevusest arusaadavam ülevaade.
«Reegel on, et mida vaieldavamaks süüdistatava teo karistusõiguslik kvalifikatsioon võib osutuda, seda kõikehõlmavam peaks olema süüdistuse sisus esitatav teokirjeldus. Samas tuleks aga süüdistuse koostamisel hoiduda õiguslikult irrelevantsete teo asjaolude kirjeldamisest, millised vaid koormavad süüdistuse teksti ja vähendavad selle arusaadavust. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud teo elulisi asjaolusid kirjeldatud võrdlemisi laialt, kuid need on igati asjasse puutuvad ega vähenda süüdistuse arusaadavust ning ei muuda süüdistuse sisu iseenesest veel laialivalguvaks,» märkis ringkonnakohus.
Maakohtu etteheidetele seoses süüdistusaktis toodud näidete, täiemahulise tsiteerimise ja seaduse analüüsi kohta, mis väidetavalt koormab lugejat ja teeb teksti mõistmise raskeks, märkis ringkonnakohus, et «ainuüksi sellisel põhjusel, et tekst lugejat liigselt koormab, ei anna alust süüdistusakti tagastamiseks, kui tekstist on samas võimalik aru saada konkreetse etteheite kohta ehk faktilised asjaolud on piisavalt selged ja jälgitavad.»
Ringkonnakohus nõustus ka sellega, et prokuratuuri pädevuses on määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla prokuratuurile süüdistusakti tagastamise aluseks, sest see ei muuda iseenesest veel süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.
Maakohus oli vaidlustatud määruses märkinud, et süüdistuses esinevad ebatäpsused, mis muudavad tekstist arusaamise raskemaks. Prokuratuur nõustus määruskaebuses sellega, et süüdistusaktis esineb kohtu poolt välja toodud viga süüdistuse punkti pealkirjas ning et kahe tõendi juurde on jäänud prokuröride kommentaarid ning samuti on kaks poolikut lauset.
«Samas viitas prokurör põhjendatult asjaolule, et selliste ebatäpsuste puhul on tegemist trükitehniliste vigadega ja vahetult tekstist tulenevalt on arusaadav, milline asjaolu on ebaõigesti kajastatud. Poolikud laused tekstist arusaamist samuti ei takista,» märkis ringkonnakohus, nõustudes prokuratuuriga, et kohtu välja toodud vead ei moonuta ega täienda oluliselt faktilisi asjaolusid ega takista süüdistustest kui tervikust arusaamist.
Süüdistus
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes esitas riigiprokuratuur mullu sügisel Tallinna Sadama endistele juhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.
Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses, Kiil üle kolme ja poole miljoni euro ning Kaljurand ligi 400 000 eurot. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajatelt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingut.
Süüdistuse on kriminaalasjas saanud järgmised isikud: Tõnis Pohla, Üllar Raad, Eno Saar, Jan Paszkowski, Martin Paide, Allan Kiil, Valdo Õunap, Sven Honga, Toivo Promm ja Ain Kaljurand. Seega kokku kümme isikut.
Lisaks on süüdistuse saanud kaks juriidilist isikut: Keskkonnahoolduse OÜd ja aktsiaseltsi HTG Invest süüdistatakse altkäemaksu andmises.