Maris Jesse: vajame maksusüsteemi terviklikku muutmist

Maris Jesse. Foto: Sander Ilvest

Eestis on töötavate ja mittetöötavate inimeste suhe sedavõrd paigast ära, et ravikindlustussüsteemi elushoidmiseks tuleb laiendada märgatavalt tervisekindlustusega maksustatavaid tululiike, leiab sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Eesti on töötavate ja mittetöötavate inimeste suhe sedavõrd paigast ära, et ravikindlustussüsteemi elushoidmiseks tuleb laiendada märgatavalt tervisekindlustusega maksustatavaid tululiike, leiab sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

-Kas nõustute, et solidaarse ravikindlustussüsteemiga on meil ka palju probleeme, mis aeg-ajalt ikka ja jälle päevavalgele kerkivad?

Kõigepealt sellest, miks solidaarsus on tervishoiu rahastamisel üldse oluline. Nimelt terviseriskid ei jaotu elanikkonnas võrdselt ning tervemad inimesed aitavad katta oma makstud maksudest nende inimeste ravikulusid, kes on haigemad. Osad neist on seotud loogiliselt vanusega, kuid riskid ja õnnetused tabavad ka nooremaid inimesi. Ka 40–50-aastased vajavad teiste solidaarset abi.

Aga tulles meie süsteemi spetsiifiliste probleemide juurde, siis peamine mure on see, et meie sotsiaalkindlustus tugineb peamiselt töötasu maksustamisele ja siis tuleneb kaks muret.

Üks on see, et ravikindlustuse maksumäära 13 protsenti otsustas Eesti Vabariigi ülemnõukogu juba 1991. aastal. Siis oli meil 800 000 töötajat ja mittetöötavaid inimesi 600 000. Nüüdseks on see suhe juba selline, et 618 000 töötava inimese kõrval on meil 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. See omakorda tähendab, et makstud raha jõuab töötava inimese ravimiseks palju vähem tagasi võrreldes süsteemi loomise ajaga.